Rakvere uus arengukava sisaldab lennukaid ideid

Linnavolikogu menetles teisel lugemisel Rakvere arengukava aastateks 2014-2030. Dokument, mille olemasolu on igas omavalitsuses kohustuslik, sisaldab nagu tavaliselt hulka numbreid, analüüse ja prognoose, kuid selle kokkuvõtvast osast leiab ka lennukaid ideid. Näiteks köisraudtee Vallimäelt kesklinna.

Aivar Ojaperv

Arengukava kinnitatakse pärast kolmandat lugemist, mis toimub ilmselt septembris.

„Rakvere on nooruslik ja ulja mõtteviisiga linn, kus ettevõtlikel elanikel on meelepärast ja tasuvat tööd, tagatud on väga heal tasemel esmased teenused, elukeskkond on rahulik ning keha ja vaimu virgena hoidmiseks on palju mitmekesiseid võimalusi,“ prognoosib arengukava linna tulevikku. „Kodanikud on terved ja  ettevõtlikud. Uljuse ja nooruslikkuse kõrval on väärtustatud kõigi vanuserühmade vajadused. Rakveres on ruumi mõelda.“

Rakverel hea laenuvõimekus

Mis Rakvere linna rahaasjadesse puutub, siis tänu senisele mõistlikule ja konservatiivsele majandamisele ei ole linna tulevik (rahanduslikus mõttes) sugugi must ja murelik. Kuna laenudega pole liiale mindud ja mitme laenu tagasimaksed lähiaastatel lõpevad, siis on võimalik laenata lähitulevikus ning selle abil kaasfinantseerida näiteks Euroopa Liidu projekte.

„Ei maksa erinevaid asju segi ajada,“ täpsustas linnapea Mihkel Juhkami. „Rakvere eelarves raha üle pole, me ei saa kätte võtta ja tõsta üleöö näiteks kõigi linna allasutuste töötajate palku, kuid meil on hea laenuvõimekus.“

Linnapea selgitas, et kui avaneb Euroopa abiraha järgmine voor, siis Rakverel on võimekus kaasa minna suurte projektidega. Teatavasti kaasneb Euroopa toetustega nõue omafinantseeringule, kuid laenuta ei ole omavalitsused neid reeglina võimelised tegema. Laenamist omakorda piiravad aga Eesti seadused, omavalitsused ei tohi end n-ö lõhki laenata. Nii mitmeski Eesti omavalitsuses ollakse selles osas kriitilisel piiril, meil aga seda muret pole. Rakvere saaks järgnevatel aastatel laenata suurusjärgus 2 miljonit eurot aastas, ilma et tekiks pankrotioht.

Arengukava prioriteedid

Arengukava paneb paika Rakvere prioriteedid järgmiseks 15 aastaks. Kõige olulisemaks peetakse haridust, sest (väljavõte arengukavast): „See valdkond moodustab linnakassa väljamaksetest üle poole ning selle kvaliteedi tagamine ja korrashoid on linna arengut silmas pidades kõige olulisem.“

Veel rõhutab arengukava linna jalg- ja jalgrattateede remonti ja ehitamist, kuid tõdeb, et see valdkond nõuab suuri investeeringuid ning lähimas tulevikus tuleb aktiivselt otsida fondidest väliseid rahastusvõimalusi.

Ettevõtlusele tahetakse soodsad tingimused tagada Rakvere Tööstuspargi kruntide ettevalmistamise ja pakkumisega.

„Arengukava on aluseks linna eelarve koostamisel vastavalt toodud prioriteetidele,“ seisab arengukavas. „Kuna sajaprotsendilist oskust tulevikku prognoosida ei ole, tuleb selleski kavas teha olude muutudes vastavaid parandusi. Kõik soovid võivad ju lõpuks realiseeruda. Arengukavas on nad seatud sellisesse järjekorda, mida praegused parimad teadmised ja rahalised võimalused lubavad.“

Köisraudtee kesklinna!

Arengukavas leiab eraldi äramärkimist n-ö kesklinna teema – pärast Põhjakeskuse valmimist on ju teada tõsiasi, et Rakvere kesklinnas kipub elu välja surema. „Kas Põhjakeskuse linna äärde rajamine oli õige otsus või mitte, kuid aega tagasi ei pööra ning praeguse situatsiooniga tuleb edasi minna,“ arutlevad arengukava koostajad.

Kuna kesklinnas on aktiivset liikumist vähemaks jäänud, tuleb teha jõupingutusi inimeste tagasimeelitamiseks. „Väga suurt ressurssi nähti linnust ja Tarva kuju külastavates turistides,“ tõdeb arengukava, „kuid probleem on, et vaid väga väike osa nimetatud objekte külastavatest turistidest jõuab kesklinna. Tuleb luua eeldused, et neil oleks rohkem huvi külastada ka keskväljakut ning et nende Rakveres veedetud aeg pikeneks.“

Probleemi lahendamiseks pakub arengukava välja esmapilgul kõrgelennulise või lausa hullumeelse idee, kuid väikesel järelemõtlemisel tuleb tõdeda, et miks ka mitte.

„Bussiga saabuval turistil peab tekkima huvi ja tahtmine tõusta tarva kuju ja linnuse juurde selle idaküljest, kuid alla võiks ta tulla juba kesklinna suunas, kuhu talle buss on vahepeal vastu tulnud,“ soovitab arengukava. „Lisaks kesklinnas paiknevale spaale, keskväljakule, spordihoonele, bussijaamale ja teistele asutustele oleks siia uue majandustõusu tekkides vaja juurde suuremat ärikeskust. Edasi tuleb arendada ka Keskväljaku vaatamisväärsuste arsenali – näiteks liivakella projekt, Tark Maja, köisraudee, mida nägemata ei taha inimene Rakverest lahkuda.“

Köis- või rippraudtee rajamise ideed toonitatakse ka arengukava lõpusõnades, kus seda on ühe prioriteedina veel kord eraldi rõhutatud. Miks ka mitte, hullumeelsed ideed ongi elluviimiseks!