Mihkel Raud kirjutas piinlikult avameelse suheteraamatu
|„See on väga raju raamat. Täiesti roke’n’roll lugemine. Isegi raamatut ihuüksinda lugedes pani see kohati mind ebamugavust tundma ja silmi peitma,“ tunnistas saatejuht Eeva Esse oma sõbra Mihkel Raua uue paarisuhte-teemalise raamatu „Võtku homme mind või saatan“ esitlusel.
Kaire Kenk
„Minu esimene raamat „Musta pori näkku“ pani mõnes mõttes nagu vaia maha. Olin seal enda suhtes väga aus. Ei saanud ju ka selle raamatuga enam järeleandmisi teha. Ja ma oleksin võinud olla ju veelgi avameelsem. Üks suheteraamat peabki ju vahel ebamugavust tekitama, nii on mõni idee lihtsamini inimesteni kohale viidav. Aga kõige jälgimate lõikude eel ma ikka hoiatan lugejaid, eriti naislugejaid,“ muigas Raud.
Mihkel Raud (51) on mees nagu orkester. Laulja, kitarrist, endine poliitik, ajakirjanik, kirjanik, saatejuht ning lühikest aega isegi riigikogu liige. Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Kulo, Singer Vinger, Ba-Bach, Mr. Lawrence ja Lenna. Täna tuuritab ta ringi Hendrik Sal-Salleriga. Elukohaks on mehel nii Tallinn kui Chicago. Kaasa Liina Vahteriga mindi ühel eluetapil lahku.
„See oli terav valu. Füüsiline valu, aitasid ainult valuvaigistid ja unerohud. Peale kahte ja poolt ebaõnnestunud abielu ja mitmeid lörriläinud naissuhteid oli see minu jaoks mõtlemapanev aeg. Käisin isegi terapeudi juures. Esimest korda elus! 50-aastaselt! Terapeut siis küsiski, et kas sa ei tahaks sellest kõigest, mis sinuga juhtunud on, raamatut kirjutada. Mina siiski kõhklesin,“ rääkis Mihkel Raud.
„Hiljem juba Tallinnas elades viis saatus mind kokku kahe mehega, Valdo Randpere ja Kalle Muuliga, kel on kirjastus „Kava“ ning kes tulid välja täpselt sama ideega. Nii see raamat teoks sai. Ehkki kohati traagiline, on see ka lõbus ja naljakas ning loodetavasti on sellest rõõmu ka minu lugejatel,“ jätkas vastse raamatu autor. Liinaga kolis Mihkel taas kokku ja nüüd tuntakse rõõmu visiitabielust.
„Võtku homme mind või saatan“ on humoorikas ja mihkelraualikult mahlases stiilis jutustatud lugu, milles näeb oma peegelpilti iga lugeja, olgu ta mees või naine.
„Mu ema nimetab mu raamatuid stand-up kirjanduseks. Minu põhilugeja on siiski naine. Intiimsetest asjadest on keeruline kirjutada lõpuni ausaks minemata. Lugejad on ju harjunud ootama minult ausust. On võimalik kirjutada piinlikult ja vähem piinlikult, loodan, et jäin ikka sinna perverssuste ja fetišite piirimaile. Loodan, et see ei teinud minust mingit p-tähega algavat tüüpi. Aga tunnistan ausalt, mõned leheküljed selles raamatus jäävad mind elu lõpuni painama,“ ütles autor.
Ning tutvustas oma lahkumineku kolme faasi teooriat. „See koosneb suuresti sarnastest etappidest nagu tuntakse leina puhul. Esimene: „Issand jumal, kas see tõesti juhtus?“ Oled šokis, hämmingus. Teine etapp on: „Jah, see juhtus.“ Lepid selle olukorraga, lahkuminekuga. Ning kolmas: „Jumal tänatud, et see juhtus.“ Võtad juhtunut kui õppetundi ja vaatad lootusrikkalt tulevikku – lörri läks see suhe seetõttu, et teha ruumi uuele ja saabuvale paremale. Usud, et peale juhtunut oled vanem ja targem,“ kirjeldas Raud.
„Muidugi on asju, mis ma tahaks, et oleks olemata olnud, aga ma väga ei usu kahetsemisesse. Saan aru, kui ma midagi olen valesti teinud ja üritan siis tulevikus seda viga vältida, aga haarata igal hommikul südamest või peast ja ahhetada, et kahetsen – no sellel ei ole väga edasiviivat või väga mõistlikku jõudu,“ arutles ta.
Raamatuid kirjutades on Raud otsustanud minna eluloolise eneseabi teed, sest leiab, et kirjutada tuleb asjadest, millest sa midagi tead. Uuel raamatul on Raua sõnul ka mitmeid kokkupuuteid tema esimese raamatuga „Musta pori näkku“, mis kujunes väga menukaks. Eelkõige sarnanevad kaks raamatut oma laadilt ja intiimsuse astmelt ning seetõttu tahtis Raud, et ka uue raamatu pealkiri koosneks laulusõnadest.
„Ma tahtsin, et see fraas oleks midagi sellist, mis enam-vähem kõigis eestlastes tekitaks äratundmist ja tekitaks seose selle teemaga, mis tegelikult on armastus. Ma ei tahtnud midagi liiga imalat, nii et otsisin veidi nurgelisemat fraasi. Mulle tundus, et see „Võtku homme mind või saatan“ on väga hea – suhteliselt nurgeline, aga ometi kõikides lugejates äratundmist tekitav pealkiri,“ selgitas Raud.
Raamatu teemade ring on tema sõnul lai – nii räägib ta seal eduka kaugsuhte toimimisest, aga jagab ka nippe, kuidas endale kaaslast leida.
„Suhteraamatud – neid on ju eesti keeles ilmunud tohutult – kõnelevad üldiselt võidumehe või tegija positsioonilt. Kirjutab naisteskoorija, kes jagab teadmisi ja nippe. Minu positsioon on pigem aga luuser. Selline mees, kes on oma naissuhetega alati väga hädas. Mina ei ole naissuhete ekspert, nii et mina kõnelen pigem peksetu positsioonilt. Reeglina ju inimesed ignoreerivad ohumärke oma paarisuhtes, loodavad, et küll ebakõlad iseenesest mööda lähevad,“ kirjeldas Raud tema jaoks ehk kõige olulisemat aspekti raamatu juures.
„Ma olen vihanud eneseabikirjandust nagu kantrimuusikatki suurema osa oma elust ja alles nüüd eneseabiraamatuid lugema hakanud. Minuealiste seksiteadmised pärinevad 1974. aastal ilmunud kolme Soome seksuoloogi raamatust „Avameelselt abielust“,“ rääkis Raud.
„See oli tohutul kiretu, anatoomiliselt väga täpne. Umbes nagu mööbli kokkupanemise juhend. Loodan, et minu raamatust saaks 21. sajandi „Avameelselt abielust“, mida lapsevanemad võsukeste eest kodus kõige kõrgematele riiulitele peidavad. Täpselt nii, nagu eelmist „Avameelselt abielust“ kunagi meie eest peideti. Ning mida varateismelised sealt siis salaja õngitsemas ja lugemas käivad. Loodan, et minu mõtted on küll veidi reljeefsemad kui need, mis lugupeetud Soome eksperdid kunagi Eesti NSV inimestele avaldasid,“ muigab autor.
Ühe raamatu kirjutamiseks kulub tema sõnul umbes kolm või neli kuud ja päevas suudab ta kirjutada 10 000 – 20 000 tähemärki.
Raamatu teeb eriliseks asjaolu, et autor on lisaks isiklikele tähelepanekutele läbi töötanud ka suure hulga erialakirjandust, mis lisab teosele populaarteaduslikku vaadet. „Üritasin saada teiste inimeste kogemuste võrra rikkamaks, ja loodan, et minu lugu võiks olla huvitav ka teistele,“ kommenteerib mees ise.
Vasakult kirjastaja Valdo Randpere, autor Mihkel Raud, esitlust juhtinud Eeva Esse ja kirjastaja Kalle Muuli. Foto: erakogu