Tehti eelvalik riiklikult tähtsatest kultuuriehitistest
Riigikogu kultuurikomisjon selgitas välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille seast järgmisel poolaastal lõplik valik teha. Teiste hulgas pääses teise vooru Rakvere Arvo Pärdi nimeline muusikamaja.
Liisi Kanna
Lisaks jäid komisjoni esmasesse valikusse Anu Raua keskus, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Pärnu kunstihoone, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Saaremaa muuseum, Tallinna filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ning teadus- ja tehnikakeskus NOBEL.
Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõdes, et esitatud ettepanekute hulk ja mitmekülgsus oli väga rõõmustav ning seega oli juba ainuüksi eelvaliku tegemine väga keeruline. Musta sõnul peeti tähtsaks toetada regionaalset tasakaalu ning kultuurielu ka väljaspool pealinna. „Samuti soovime Kultuurkapitali vahendite abil hoogu anda nendele kultuuriehitistele, mis ühendavad erinevaid kultuurivaldkondi ning soodustavad valdkondadevahelist koostööd,“ rääkis Must.
Rakvere abilinnapea Laila Talunik nentis, et teise vooru edasi pääsemine tähendab linna jaoks väga palju. „Ei saa salata, kui mulle saabus messenger’i esimene õnnitlus, et oleme edasi pääsenud, oli rõõmutunne suur. See otsus tähendab, et läheb aina reaalsemaks pääseda riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja, mida on Kultuurkapital valmis rahastama,“ avaldas Talunik heameelt.
„See on see, mille nimel me oleme tööd teinud. Seda projekti on vedanud mitmed linnavalitsuse koosseisud ning usun, et kui tuleb lõplikult jah-sõna, siis see on ülioluline kõigi rakverlaste ja läänevirumaalaste jaoks,“ lisas abilinnapea.
Laila Taluniku sõnul ei ole praegusel hetkel linnavalitsusse ühtegi ametlikku päringut või teadet selle kohta tulnud, mis edasi saama hakkab. „Lugesime meediast, et hakatakse täiendavalt analüüsima väljavalitud taotlusi selles osas, mis puudutab projektide maksumust, jätkusuutlikkust ning finantsprognoose. Eeldame, et tulevad täiendavad küsimustikud ja siis vastavalt seal esitatule koondame lisaandmeid,“ sõnas abilinnapea.
„Arvestades pressiteates väljaöeldut, siis ma arvan, et hätta me ei jää – ehitusprojekt on meil olemas ning jätkusuutlikkuse tagab see, et tulevasse muusikamajja kolib kultuurikeskus oma võimeka meeskonnaga ja majas hakkavad tegutsema meie igapäevased kollektiivid,“ lausus Talunik. „Kuna meil on lisaks tavapärastele rentnikele eelkokkulepped mitmete nimekate ürituskorraldajatega, siis ma usun, et ei ole muret ka täiendava finantsprognoosi esitamisel,“ jätkas abilinnapea.
Pingerea järgmistest riiklikult tähtsatest kultuuriehitistest, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest toetada, ning vastava otsuse teeb kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu.
Seadus võimaldab Kultuurkapitali nõukogul toetada vastavalt pingereale üheaegselt kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või renoveerimist. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. 2019. aastal oli laekunud summa suuruseks 8,3 miljonit eurot.
Tulevase Arvo Pärdi muusikamaja eskiis. Autor: Stuudio KAH OÜ
