Altjal toimus märgaladepäeva loodusretk

2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva. Sellel aastal sai maailma esimene rahvusvaheline keskkonnakaitse lepe – Ramsari konventsioon 50-aastaseks, seetõttu otsustas Eesti Loodusturismi Ühing seda tähistada 50 loodusretkega üle Eesti.

Lahemaa Ökoturism, kes tähistab käesoleval aastal 15. sünnipäeva, viis oma loodusretke läbi möödunud laupäeval Altjal. Peale soode pakuvad meil märgaladena huvi ka rannikumeri, rannaniidud ja -roostikud. Altjal on sümboolne tähtsus Lahemaa Rahvuspargi loomisel – just siit sai 50 aastat tagasi idee see luua.

Matkapäeva hommik oli üsna karge, lisaks -9 kraadisele külmale puhus ka kerge tuul, küllap sellepärast jäigi meie retkeliste seltskond esialgu kokku lepitust veidi väiksemaks. Aga kohaletulnud seitsmeliikmeline seltskond oli täis entusiasmi ning ei lasknud ennast külmast ilmast heidutada.

Pealegi säras päike ja kogu maastik oli värskeltsadanud lumes nagu muinasjutus. Jõe ääres nägime värskeid kopra tegutsemisjälgi ja veel jäätumata merel olid üksikud luiged. Metsavahele jõudes sai selgeks, miks vanarahvas nimetab metsa vaese mehe kasukaks – kohe hakkas soe ja vahepeal võeti riideid isegi vähemaks.

Juttu oli märgalade tähtsusest ja Ramsari konventsioonist, sellest, et tegelikult on märgalad maailma kopsud, sest nad toodavad hapnikku rohkem kui ise ära kasutavad. Lisaks seovad ka süsihappegaasi.

Rääkisime ka sellest, et rannaniidud on väga liigirikkad, aga ainult siis, kui inimene seal toimetab – loomi karjatab ja niidab. Ilma inimmõjuta hakkavad need kiiresti roostuma. Veel oli kõne all Lahemaa rahvuspargi sünd ja Altja küla saamislugu, see, miks vanasti rookatuseid ei olnud ja palju muud. Selleks, et teada saada, mis on Altja küla tõeline lugu ja millist saladust see varjab, on vaja ise retkele tulla.

Kauri Kivipõld,

Lahemaa loodusgiid

Foto: Kauri Kivipõld