Virumaal plaanitakse „Soome hüpet“
Täpsemini on kavas Ida- ja Lääne-Virumaa ühisprojekt, mille eesmärgiks Virumaa temaatiliste reisimarsruutide arendamine ja ühisturundamine Soome sihtturule.
Liisi Kanna
Kui seni on pikemalt juttu olnud, et Lääne-Virumaalt kavatsetakse Riigi Tugiteenuste Keskuse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmesse esitada Vallimäe purikatuse ehitamise projekt, siis tegelikult võib lisaks üles seada ühe maakonnaülese taotluse. Hiljuti otsustaski Lääne-Viru Omavalitsuste Liit osaleda partnerina ühisprojektis Ida-Virumaaga – nimeks „Virumaa Soome hüpe“.
Projekti kogumaksumus on üle poole miljoni euro. Kuna omaosalust plaanitakse rahastada omavalitsuste vahendistest jagatuna kolme aasta peale, peavad heakskiidu andma ka volikogud. Kesknädalal käsitleti plaanitavaid tegevusi Rakvere linnavolikogus, kus idee ka heaks kiideti.
„Projekti eesmärgiks on Virumaa temaatiliste reisimarsruutide arendamine ja ühisturundamine Soome sihtturule. Kavandatakse erinevatele huvigruppidele suunatud nii Ida- kui Lääne-Virumaad läbivaid reisimarsruute kolmes kategoorias: loodus, kultuur ja toit,“ võttis linnapea Triin Varek põgusalt tegevused kokku.
Kuigi rahastuse taotlejateks on omavalitsusliidud, siis tegevuste elluviijateks Ida-Virumaa Turismiklaster ning Lääne-Virumaa turismiettevõtjaid ühendav MTÜ Visit Virumaa, mille juht Karin Reinberg saadikutele projekti ka pikemalt tutvustas.
„Kui vaadata välisturgu, siis võiks kaaluda mõlema Virumaa koostegutsemist. Aga et sinna jõuda, siis tahamegi proovida mitmeid erinevaid projekte,“ selgitas Reinberg maakondade koostöö tagamaad.
„Lähtume EAS-i külastajateekonna kontseptsioonist, kus mõeldakse turismisihtkohana mingit piirkonda, mis oleks orgaaniliselt külastaja teekonnana nähtav. Kui mõtleme Tallinn-Narva trassi ja teistelt poolt põhjaranniku peale, siis see piirkond siin ühiselt tegutsema sobiks,“ rääkis ta.
MTÜ Visit Virumaa juht tõdes, et soomlased mõtlevad Lääne-Virumaa nime kuuldes hoopiski Lääne-Eestile ning seda olukorda tuleks muuta. „Soome turg on meile tähtis. Soome külastajate osakaal kõikidest välisturistidest on 2019. aasta andmete põhjal Eestis tervikuna 22 protsenti, samal ajal Lääne-Virumaal kõigest 8 protsenti. Kui saaks tõsta külastatavust Soome kliendi poolt kasvõi ühe protsendi võrra, siis see teeks 2300 majutusööd lisaks, aga soome turist on meile kõige kallim – välisturistidest toob ta kõige rohkem keskmiselt raha siia, võrreldes Venemaa ja Lätiga,“ märkis Reinberg.
Projekt koosneb kolmest etapist. Esiteks eeltöö – potentsiaalsete osalevate ettevõtete kaardistamine. Seejärel tootesegmendi arendamine ja pakendamine vastavalt turu trendidele – plaanis on kaasata sihtturu turundusspetsialistid. Ning viimaks turundustegevused.
Kaasatavaid ettevõtteid Lääne-Virumaalt saab olema ligi 20. Kavas on koostada kõigi kolme teema – loodus, kultuur ja toit – kohta vähemalt kaks paketti. Igaühes neist on kummastki maakonnast vähemalt kolm sihtpunkti. „Kokku vähemalt 18 , aga see on miinimumpiir. Mõnele marsruudile mahub rohkem sihtkohti kui kolm,“ märkis MTÜ Visit Virumaa juht, lisades, et seejuures ei ole arvestatud kohti, kust teekonnal läbi astutakse, nagu kauplused.
Lääne-Virumaa turismiasjaliste väljasõit möödunud sügisel. Paremal MTÜ Visit Virumaa juht Karin Reinberg. Foto: MTÜ Visit Virumaa
