Maitsete aasta kahvel rändab mööda Põhja-Eestit
Mai lõpus Oandu külastuskeskuses toimunud avaüritusel võttis Põhja-Eesti Läänemaalt üle aasta toidupiirkonna tiitli ning selle sümboliks oleva puidust kahvli, mis tegi vahepeal peatuse Rakvere Talupoes ning jõudis sel teisipäeval pidulikult hoiule Väike-Maarja Taluturule, kus peeti ühtlasi Põhja-Eesti toidu päeva.
Liisi Kanna
„Toidupiirkonnale antakse 1,5 meetrit pikk puidust rändkahvel. Meie otsustasime, et ei jäta seda aastaks otsaks kontorisse seisma, vaid paneme kahvli ka Põhja-Eestis rändama,“ ütles tänavuse maitsete aasta eestvedaja Eha Paas vahetult enne sümboli üle andmist Pandivere piirkonnale.
Põhja-Eesti kohaliku toidu märgise kandjaid ühendab tunnuslause „Paepealsed maitsed“. Eha Paas rääkis, et mõned aastad tagasi otsustati kohalike toiduettevõtjatega oma toidu pärimust uurida. „Tuli välja, et meil on neli põhitoorainet. Esiteks kartul, mida on kõige rohkem Eestis kasvatatud Saaremaal ja Põhja-Eestis. Otsustasime, et kartul tuleb taas au sisse tuua. Teiseks loomulikult kala, sest Põhja-Eesti on ju mererannikuga, aga tegelikult olid ka siinsed jõed kunagi lõhekala täis,“ tutvustas toidupiirkonna eestvedaja kohalikke tooraineid.
„Omane on meile ka oder. Kindlasti on paljud söönud karaskit, aga lisaks saab sellest teha näiteks põnevat orsotot, salateid jne. Püüame odrast tehtavad toidud taas esile tuua ja tänapäevases võtmes pakkuda,“ jätkas Paas, lisades, et kohalikke toiduettevõtjaid kutsutakse üles pärimuse uurimisel esile tulnud tooraineid aegajalt näiteks oma toodetega sümbioosis kasutama.
Neljanda toorainena, mida soovitakse laiemalt tutvustada, nimetas Paas viina. „Aga mitte ainult joomiseks, vaid ka viina saab toidu valmistamiseks kasutada,“ sõnas tänavuse maitsete aasta eestvedaja, täpsustades, et vägijooki seob piirkonna maitsetega siin asuvate paljude mõisate rajamise ajalugu.
Just mõisasid soovitas Eha Paas kindlasti tänavu väisata, näiteks on Anija mõisas juuli alguses tulekul meele pühendatud päev, mitmed mõisad osalevad ka augustis toimuval triiphoonete ja aedade päeval.
Suurte ürituste kõrval julgustas ta aga igaüht Põhja-Eesti toidu aastat tähistama ka oma kodus. „Kui teile tulevad külalised, siis rääkige neile maitsete aastast ja pakkuge kohalikke toite. Meil on kodulehele tulemas ka videod ja retseptid ning aasta lõpuks Põhja-Eesti toidu raamat, mis avab meie piirkonna põnevaid toite,“ lisas Eha Paas.
Väike-Maarjas toidu päeval oma degusteerimisletiga väljas olnud Aivar Niinemägi Koduvuti OÜ-st, mis kannab samuti Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist, nentis, et 2021. aasta toidupiirkonna tiitel on siinsetele ettevõtjatele suu au. „Aga samas ka kohustus, et me suudaks olla varasemate aastate vääriline,“ lisas Niinemägi.
Ettevõtja usub, et maitsete aasta algatus sünnitab kindlasti uusi tegemisi ja initsiatiive. „See aitab aktiveerida ja mobiliseerida inimesi, mis on väga suur asi,“ lausus Niinemägi. „See on tootjatele selline ühine võimalus, sest igaühel eraldi turul käia on väga keeruline. Kindlasti on nüüd terve hulk üritusi tulemas, mina ootan põnevusega,“ oli Koduvuti omanik ees seisva aasta suhtes lootusrikas.
Väike-Maarja vallavanem, Pandivere piirkonna arengusse panustava MTÜ Paik juhatuse liige Indrek Kesküla märkis samuti, et kohalike ettevõtete jaoks on see suurepärane võimalus oma toodangu propageerimiseks. „Tänane päev on hea näide – tootjaid tuli välja palju rohkem, kui me seda üritust organiseerima hakates arvasime, inimesed tulid asjaga kaasa,“ avaldas Kesküla rõõmu.
„Mul on hea meel, et me Pandivere piirkonnana kaasa lööme. MTÜ Paik koos teiste Leader tegevusgruppidega on ettevõtmist toetamas, et eestlaste hulgas süveneks teadmine, mis on Põhja-Eesti toit,“ lausus Kesküla.
Kahvli üleandmine ja toidupäev otsustati korraldada Väike-Maarja Taluturul, sest just sinna on viimase kümne aasta jooksul koondatud mitmete Pandivere piirkonna ettevõtjate toodangu müük. Teisipäeval kattus kaubalettidega aga ka taluturu hoone esine plats ning degusteerimiseks pakuti mitmekesist valikut – mahemeest ja ebaküdooniasiirupist rukkihelbepudru ning vutimuna latteni välja. Ettevõtjad tutvustasid oma tooteid ja tegemisi ning meeleolumuusikat mängis kohalik kapell.
Eha Paas andis 1,5-meetrise kahvli üle Põhja-Eesti toidu päeval väljas olnud toidutootjatele. Foto Liisi Kanna
