Rakvere metodisti kogudus on saja-aastane

Rakvere metodisti kogudusel täitus 100. aastaring õigupoolest novembris 2020, kuid seoses pandeemiaohuga lükati juubelipidustused augusti. Üha suureneva koroonasse nakatunute arvu tõttu otsustati sellele nädalavahetusele planeeritud suurejooneline tähistamine teha aga väiksemas mahus.

Katrin Uuspõld

„Kogudus toimib nagu ühine pere,“ ütles Rakvere metodisti koguduse pastor Taavi Hollman. Hetkel kuulub nende kogudusse 29 inimest, neist üle poole 70+ vanuserühmas.

„Meie koguduses ei ole noorte- ja lastetöö suurearvuline, sotsiaalses mõttes panustame väljapoole – vähekindlustatud perede lastesse, kes pühapäevakoolis ei käi. Korraldame paar korda aastas neile väljasõite, näiteks käisime tänavu kevadel Pirita seikluspargis,“ rääkis pastor Hollman.

Keerulisel pandeemiaajal kui kontaktjumalateenistused olid keelatud, hoiti koguduse inimeste vahel sidemeid veebiülekannete vahendusel. „Vanemad inimesed, kel ei olnud internetti, said tavatelefoniga helistada Zoomi keskkonda ja kuulda nõnda sõnumit. Tänavu kirjutasin kord nädalas jutluse, saatsin e-mailile ja printisin välja ning saatsin postiga neile, kes internetti ei kasuta,“ rääkis Taavi Hollman.

Selleks nädalavahetuseks ettevalmistatud lasteprogramm, kontsert ja pidulik jumalateenistus toimuvad teisiti. „Kuna riigis tõuseb nakatunute arv, otsustasime viimasel hetkel plaane muuta. Kogudus tähistab oma 100. sünnipäeva, aga väiksemas ringis,“ ütles pastor Hollman.

Rakvere metodisti kirik. Foto: Hollmani pere erakogu

Pilguheit ajalukku

Juba kümme aastat enne koguduse sündi alustas Rakveres Malmi tänaval elav abielupaar Jaan ja Katariina Rajaste oma korteris palvetundidega. Neid aitas Tapa metodisti koguduse rajaja Karl Kuum. Huviliste arv kasvas, koos käidi mitmetes korterites ja 1914. aastal moodustati Tapa metodisti koguduse Rakvere osakond.

Septembris 1920 saatsid aga kümme Rakvere elanikku Kuressaarde Eestimaa Piiskopliku Methodisti Koguduse peajuhatajale õpetaja Martin Prikask’ile kirja, milles palusid Rakverre metodisti kogudus asutada. Ametlikult sündiski kogudus 11. novembril 1920, vanemaks sai Johannes Karlsson ja koos hakati käima Rakveres Pikk 7.

Paari aasta pärast osteti kogudusele kahe vana puumajaga krunt kiriku praegusele asukohale Laada tänaval. Üks hoone lammutati ja teine remonditi koosolekuruumiks. Rahva osavõtt koosolekutest oli väga rohkearvuline, alustati pühapäevakooliga, tekkis noortetöö, laulu- ja pillimängukoor.

Praegune kirikuhoone sai nurgakivi 17. mail 1928 ja aasta hiljem, 25. augustil 1929 õnnistati vastvalminud kirik superintendent Prikask’i ja õpetajate Voldemar Ojasson’i ja Martin Krüger’i poolt, saades endale nime Rakvere Lunastaja kirik.

1944. aasta pommitamises said kuulide ning mürsukildude tõttu kannatada kiriku katus ja aknad, kogudus parandas need oma jõududega. Nõukogude võimu all piirati paljusid asju, kuid kogudus siiski jätkas oma elu. 1960 vähendas nõukogude võim koguduse krunti puuviljaaia osas ja kogudus võis kasutada kirikuhoone seinast mõõdetuna üksnes 2 meetrit, ülejäänud maa kiriku ümber anti linnarahvale aiamaadeks.

1971 liitus kogudusega rühm Volga-sakslasi, uued tööpunktid asutati Kiviõlisse ja Veneverre.

Peale suhteliselt sagedasi pastorite vahetusi oli koguduse vanem Uno Külviste Rakveres kogudust juhtimas pikalt: 1973- 2009. Peale pastor Uno Külviste emerituuri jäämist, teenis kogudust pastor Hans Lahi (2009–2018) ja alates 2019. aastast on koguduse pastoriks Taavi Hollman.

Taavi Hollman

Nõnda nägi kirik välja vastvalminuna ja laudisega värskelt ülelööduna. Foto: koguduse arhiiv