Nedsaja Küla Bänd „Seda veel ei tea!”
|Väga soositud rahvabändi, kui nii üldse öelda võib, teine stuudioalbum. Sinna on kokku kogutud nende viimaste aastate parimad palad. Selles mõttes igati aus värk, et koguni kuusteist lugu ja muusikat kokku üle tunni.
Kuigi olemuselt rahvalik ja kergesti omastatav, ometi suudetakse analoogsetest (peo)bändidest eristuda ja kõlapiltki on teistsugune.
Triosse kuuluvad „muhedad tegelased“. Paul Hunt (kitarr, vokaal), Toomas Valk (karmoška, vokaal) ja Iisak Sulev Andreller (basskitarr, vokaal). Üheks plussiks ongi mitmehäälsus, kõik mehed laulavad, kes siin, kes seal lugudes.
Omajagu põnev fakt: Iisaku näol on tegemist välismaa mehega, kel eesti juured. Ta elas varem Kanadas, kuid tuli mingi aeg tagasi sealt Eestisse. Nüüdseks on tal eesti keelgi selge, kuid oma laule laulab ta ikkagi inglise keeles, mis muidugi annab ka bändile koloriiti juurde. Sellel plaadil on kolm ingliskeelset pala, “Where´d You Go?” neist vahest kõige nauditavam.
Nedsaja Küla Bändi puhul võiksid märksõnadeks olla hoogsus, energilisus, lustakus ja positiivne humoristlik lähenemine. Laulutekstid on nutikalt kokku pandud, neid tasub jälgida, sõnastus on ladus ja lahe, krutskilik.
Antud albumi lugudest sööbib koheselt mällu muidugi bravuurikas nimilugu, kuid vaat et paremgi veel on „Rüapõllul armuvaluh“. Eriti hea sooritus on ka puhtal kujul instrumentaalne „Õrn haare“. Teistest eristuv teistmoodi lugu on „Igatsus“. Midagi ballaadisõpradele, sobilikult aeglases võtmes, mõtisklev, romantiline. Aga enamik lugusid ongi ühes või teises mõttes kaasahaaravad.
Ah jaa. Loos „Küla elab“ laulab kaasa võrratu Ithaka Maria.
Ühesõnaga, kokkuvõtteks: pelgalt tantsumuusika albumiga tegu pole. Tore kuulamine osavasti musitseerivate heatujuliste pillimeeste seltsis. Plaadiga kaasneb mahukam voldik laulusõnadega ja lugude lühitutvustustega.
Ülo Külm