Pärdi muusikamaja pääses riiklikult tähtsate kultuuriehitiste sekka
Riigikogu kinnitas sel nädalal riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak.
Katrin Uuspõld
Rakvere linnapea Triin Vareki sõnul on Arvo Pärdi muusikamaja valmimine Rakvere linna lähiaastate prioriteet ja komisjoni otsus annab kindlust, et suure unistuse täitumisele ollakse lähemal kui kunagi varem.
„Arvo Pärdi muusikamaja on saanud südameasjaks paljudele nii Eestis kui ka välismaal. Tegemist on Rakvere linna jaoks nn poliitikaülese projektiga, mille realiseerumiseks on läbi aastate panustanud erinevad kohaliku võimu esindajad. Olen siiralt tänulik, et Arvo Pärt Rakvere linna aukodanikuna, kes on meie kõigi südames, on linnaga sõlminud nimekasutuslepingu ja usaldanud Rakverele oma nime – sest meie ühine soov on, et Alar Kotli poolt Eesti vabaduse 20. aastapäevaks projekteeritud kirikuhoone saaks lõpuks korda ning väärilise sisu,“ lausus linnapea Varek.
Uudist tervitas suure rõõmuga ka kammerkoor Solare, kooristuudio So-La-Re ja kõigi Rakvere reaalgümnaasiumi kooride dirigent Elo Üleoja. „Ootame Pärdi muusikamaja väga-väga, et lõpuks oleks Rakveres esinduskontserdisaal. Selline koht annab koorimuusika maastikul tulevikus võimalusi suurvormide ja festivalide näol, võimaldab mõelda laiemalt,“ rääkis Üleoja ja märkis, et kui mitme teise riiklikult tähtsaks tunnistatud kultuuriehitise puhul alles projekte tehakse, siis Pärdi kontserdimaja puhul on need olemas.
„Publik on meil olemas, on valmis ja ootab. Loodav kontserdimaja on see, mis täidab Rakveres täieliku tühimiku, väärtustades esinejat, publikut ja korraldajat. See oleks koht, kus saaksime teha professionaalseid üle-eestilisi ja rahvusvahelisi kontserte ja festivale,“ rääkis Rakvere kultuurikeskuse direktor Eve Alte.
Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Ühel ajal saab toetada kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.
Rakvere linna panus omaosaluse näol selle projekti eeltegevustesse on aastate lõikes 2021. aasta lõpuks pea 2 miljonit eurot. Arvo Pärdi muusikamaja projekti maksumus on 16 miljonit eurot.
Arvo Pärdi nimeline muusikamaja
- Arhitekt Alar Kotli projekteeris 1935. aastal Pauluse kogudusele Eesti vabaduse kirikuna hoone, mille Rakvere linn soovib maestro austuseks rekonstrueerida ja osaliselt renoveerida; kirik saab lõpuks valmis ja taastatud koos tornikiivritega;
- Ainulaadse funktsionalistliku vormikäsitlusega Rakvere Pauluse kirik on üks vähestest kahe tornikiivriga sakraalhoonetest Eestis ning kantud Kultuurimälestiste riiklikku registrisse kui ehitismälestis.
- Pauluse kirik saab väärilise sisu: kunstigalerii, kontserdisaali, harjutusruumid rahvatantsurühmadele ja koorilauljatele, kohviku, hoiuruumid jpm;
- Põhiprojekt on valmis, väljastatud on ehitusluba;
- Rakvere linn on panustanud juba pea 1 miljonit eurot ning tänavu investeeritakse eeltegevustega veel samaväärne summa;
- 2018. a sõlmiti maestro Arvo Pärdiga, kes on Rakvere linna aukodanik, nimekasutusleping;
- Siiani puudub Lääne-Virumaal professionaalne kontserdipaik, mis pärsib Rakvere ja kogu piirkonna konkurentsivõimet kultuuri, sh süvakultuuri tutvustamisel;
- Kolme saaliga muusikamaja keskmeks on ligikaudu 500 inimest mahutav kontserdisaal. Lisaks on hoones 120-kohaline kammersaal ja tantsusaal. Samuti galerii kahe ruumiga, mis võimaldab tuua Rakverrest ka Lääne-Virumaale väärikaid näitusi.
- Arvo Pärdi muusikamaja hea tahte saadik on Kristjan Järvi.
