Tuleviku väike rohelinn ei tähenda pelgalt metsas elamist
Enamus Eesti väikelinnu on täna veel ilusad ja rohelised – kas see ka tulevikus nii jääb, sõltub nende linnade elanikest. Eriti aga neist, kellel on linna käekäigu üle kõige suurem otsustusõigus. Väikelinnad armastavad nii mõnigi kord jäljendada suurlinnu – autoteed tehakse laiemaks rohealade arvelt, linna südamesse rajatakse juurde uusi parkimiskohti. Sellisel puhul tuleks aga alati põhjalikult kaaluda, kas betoon ja asfalt on ikka hädavajalikud lahendused. Kui kõikjal maailmas üritatakse autostumist vähendada ning muuta linnasüdamed või peatänavad üldse autovabaks, siis meil võib nii mõneski Eestimaa paigas märgata vastupidist mõtteviisi. Rakveres tahame seevastu liikuda maailmaga ühte sammu ning seada üldplaneeringu prioriteediks säästva liikuvuse taristu.
Mis kõige olulisem: linnakodanikele ei tohi tulla ühe pargi või allee hävitamine halva üllatusena. Neid näiteid, kus linnaelanikud on tulnud maha võetavate puude kaitseks protestima, on olnud viimasel ajal mitmeid. Need juhtumid näitavad, et linna ja kodanike vahel on puudunud dialoog, mõistmine ning kompromisside tegemine. Jah, alati ei saa kõike säilitada ning uuendused on vajalikud, aga muudatused peavad olema elanike jaoks hästi põhjendatud. Keskkonnamõjuga otsuste välja töötamisse tuleb võimalusel alati kaasata kohalikke kogukondi. Elanikud peavad olema kodulinnas toimuvaga hästi kursis – kõige paremad lahendused sünnivad koos tegutsedes.
Kohalikke elanikke, ettevõtjaid ja ühendusi tuleb kaasata samuti kliima- ja energiakava koostamisse. Kindlasti on väga vajalik tõsta linna volikogu liikmete ja linna juhtide keskkonnaalast pädevust, et otsustajad suudaksid oma otsuste tagajärgi näha ka pikas perspektiivis. Koolitada ei tule ainult ametnikke, vaid ka elanikke, et me kõik mõistaksime keskkonnasõbralikumate lahenduste vajadust oma töös ja elus.
Anname kortermajade elanikele võimaluse luua ühistu maale liigirikas aed
Tahame õla alla panna elurikkust toetavatele ruumialgatustele. Olen kindel, et peaaegu igas korterelamus leidub inimesi, kes oleksid nõus maja juurde looma aia. Aina enam räägitakse sellest, et muru on kultuur, mis ei rikasta kuidagi meie elukeskkonda, vaid soodustab liikide hääbumist ning seda hoiatust tuleb võtta tõsiselt. Miks ei võiks ühe kortermaja ümber olla muru asemel värvikirev ja liigirikas aed? See annab võimaluse ka lastel panna näpud mulda ning ise jälgida, kuidas seemnest kasvab lill või hoopis mõni söödav juurikas. Keskerakond ongi plaani võtnud toetada korteriühistuid oma maale aia loomisega. Kogukonnaaiad on saamas aina populaarsemateks ning on mitmetes Eesti linnades armastatud kooskäimise kohad.
Me peame looma sellise elukeskkonna, kus meie, meie lapsed ja lapselapsed tahavad hästi ja kestlikult elada! Ka linn saab anda panuse, et elurikkus suureneks, säiliksid ökosüsteemid ja nende toimimine. Ja miks mitte kaardistada elanike abiga kohalikud looduskaitset vajavad piirkonnad ning küsida nõu ekspertidelt, kuidas nende aladega tulevikus toimetada.
Keskkonnasõbralikkus peab lisaks looduse hoidmisele peegelduma ka teistes eluvaldkondades. Täna teame, et enamus ettevõtteid soovib tegutseda jätkusuutlikult ja roheliselt. Täpselt samamoodi peaks mõtlema ka iga üksikisik: mida saan mina ära teha, et planeet oleks puhtam, prügi vähem ning ökoloogiline jalajälg oleks väiksem? Kas minu käitumine on jätkusuutlik? Ka siinkohal on inimestele vaja head eeskuju ja teenäitajat – linnal on lausa kohus võtta üks osa sellest rollist enda kanda.
Prügi sorteerimine on lihtsaim heategu keskkonna päästmiseks
Ökoloogilise jalajälje vähendamisel on suureks abiks ringmajandus, milles Eesti veel eriti osav ei ole. Kui Euroopa Liidus taaskäideldakse ja kompenseeritakse ligi 50% olmejäätmetest, siis Eestis jääb see protsent napilt alla 30. Meil on väga pikk tee käia, et jõuda EL-i keskmiseni. Selle jaoks ongi äärmiselt oluline, et ka väiksemad haldusüksused tegeleksid aktiivselt jäätmeprobleemidega: tõstaksid teadlikkust, pakuksid lahendusi ning kaasaksid kogukonda uute ideede väljamõtlemisse. Väikestel kogukondadel on suur võimalus näidata üles initsiatiivi ja aktiivsust, kui neil on kohaliku omavalitsuse tugi.
Ka meie linnas tuleb vähendada jäätmete teket ja suunata ringlusse oluliselt rohkem materjale kui täna. Samuti peab kaasama jäätmete liigiti kogumise ja ringlusse võtmise lahenduste arendamisse linnarahva ning kohalikud ettevõtjad. Võimalusel tuleb ära kasutada kogu kohalik energiasisend nagu näiteks orgaanilised jäätmed, millest juba täna tehakse Vinnis biogaasi. Uuele ringile läheb ka sealne kääritusjääk, mis on väga kvaliteetne sõnnik ja laotatakse põldudele väetiseks.
Tuleb mõelda ka sellele, et jäätmete liigiti kogumine oleks kõigile linnaelanikele mugav. Jäätmete liigiti kogumine on juba täna kohalikele omavalitsustele kohustuslik ning väga paljud inimesed ka püüavad seda järgida. Kahjuks juhtub ikka, et pakendiprügisse satub midagi, mis seal olla ei tohiks – sellisel juhul prügiauto konteinerit ei tühjenda ning linn tellib veo. Väga tähtis on, et inimesed teaksid, missugune prügi kuhu tuleb koguda. Ka siin peab kohalik omavalitsus aitama tõsta inimeste teadlikkust prügi liigiti kogumise vajadusest ning sellest, mida ja kuidas koguda. Kui meil on kõik vajalikud konteinerid olemas, aga inimesed ei kasuta neid õigesti, siis kaotab kogu sorteerimine mõtte. Puhtama planeedi jaoks saab aga igaüks anda oma panuse, kas või juba sellega, kui sorteerib õigesti banaanikoored ja patareid!
