Raamatukoguhoidja soovitab: Anneli Lamp „Monoloogid Maalile“ ja „Introverdi kaitseala“
Aasta 2022 on kuulutatud raamatukogu teema-aastaks. Kuulutajas ilmuvate raamatututvustustega teevad Lääne-Virumaa raamatukoguhoidjad sellesse sissejuhatuse.
Sügise tulles käime surnuaial lehti riisumas ja mõtleme elu kaduvuse peale. Küsiks veel midagi, aga pole enam, kellelt. Samas ise võib ju nüüd paremini toimida ja kirjutada oma eluloo ja mälestused juba nooremana üles, sest kes teab, kui viletsakene see mälu tulevikus on, üksikasjad tuhmuvad ja tekivad valemälestused. Pealegi on oma lähisugulaste elusündmustest väga põnev lugeda, sest kõigesse on isiklik suhe. Ka muuseumid korraldavad tihti aktsioone mälestuste korjamiseks: Eesti Rahva Muuseumi kodulehel on koguni erinevad temaatilised küsitluslehed : 2021 aasta teema on ööelu ja öine linnaruum nõukogude ajal, kuid vastuseid võib saata ka eelmistele küsitlustele.
Innustuseks ja eeskujuks sobib siin Ida-Virumaal elav endine õpetaja ja praegune kirjanik Anneli Lamp. Ta on peale luule kirjutanud rohkesti mälestusraamatuid ja avaldanud ka oma ühe aasta päeviku. Päevik „Introverdi kaitseala“ ilmus 2020. aastal ja mõjub lausa tervendavalt. Koroonapaanika närvilisuses on kosutav lugeda, kuidas keegi teine oma argieluga hakkama saab, millest leiab jõudu ja kuidas meeleolu tagasilööke ületab. Tõesti kosutav, sest tegemist on hea ja selge sulejooksuga kirjanikuga. „Ega idülli loo riigikord, seda loovad ikka inimesed ja loodus ning rahuaeg. Ka praegune elu on idülliline, sest ma ise ehitan ja otsin sellist ning märkan pisikestes asjades: hommikuudus ja päikeseloojangus, männilatvades ja kasekohinas, igas lehes, igas õies… Inimesi küll enam pole – mu vanemate põlvkonda, kes andis vajaliku turvatunde. Nüüd tuleb seda ise luua. Leian turvatunnet olnud aegadest, sest nendes võib kindel olla, aina kaunimaks muutuvad mälestustes – puhas klassika. Mida toob tulevik, seda ju ei tea. Seepärast armastan vaadata minevikku ja rääkida mineviku inimestega.“
Kõige värskem on „Monoloogid Maalile“, kus uuritud Anneli Lambi esivanemate Miku talu maadel Vooremaal elanud rahvaarst Amalie Õunapi elu. Kasutatud on perekonnapärimust, mälestusi, kirikuraamatuid, vanu fotosid. „Meie tahame, et sa jääksid inimeste mällu hea ja abivalmis teadjanaisena, kes ruttab sünnitajate juurde, ennustab tulevikku armunutele, toob leevendust haigetele ja võtab valu surijatelt. Sellisena, kes jääb mu kujuyluspildis igavesti tulema alt jõe äärest üles Miku maja poole, ronides kribinal-krabinal karjaaia lattide vahelt läbi, endal lõhnavad pojengid käes.“
Nii ta on – mõni agaram paneb kokku terve raamatu: näiteks Kuno Raude „Järeltulijatele 1642-2021“, mõni kogub külas käies mälestusi ja kirjutab ka enda omad üles ja mõni vaatab kodus fotoalbumeid ja koolitunnistusi. Kõik tegevused on head, mis südant kinnitavad ja argisusse jõudu annavad.
Soovitab Leelo Tamm Lääne-Virumaa Keskraamatukogust
