Rakvere Waldorfkool pidas mitu väikest sünnipäevapidu

Rakvere Waldorfkool tähistas eelmisel nädalal oma kümnendat sünnipäeva. Kui esialgu plaaniti teha suur pidu, siis pandeemiast tingituna sai teoks hoopis palju väikeseid pidustusi.

Katrin Uuspõld

Rakvere Waldorfkooli peab lapsevanematest koosnev Rakvere Vabakooli Selts. Seitsme lapsega alustanud koolis õpib täna, kümme aastat hiljem, 123 õpilast, lisaks 150 last koduõppel ja lasteaias käib 32 mudilast.

„Pidusid ei ole liiga palju, pigem liiga vähe. Aga asju tuleb tähistada,“ nentis üks kooli asutajatest, Rakvere Vabakooli Seltsi juhatuse liige, lapsevanem ja õpetaja Paul Priks.

Nõnda mõlgutati mõtet suurest peost, kuhu kutsuda teiste Eesti waldorfkoolide esindajad, esineda teistele koolidele ja teha kingitusi, kutsuda kohalikud omavalitsused ja koostööpartnerid. Aga plaani tuli kõvasti ringi teha: väljapoole suunatud üritused läksid nulli, kuid kooliperele sündis mitu väikest pidu. „Nii kujunes meil juubelinädal esmaspäevast reedeni,“ ütles II klassi õpetaja ja lapsevanem Jaana Kangro.

Olid koolipeod, kus lapsed esinesid klasside kaupa üksteisele ja valmistati ise sünnipäevatort, õpetaja Andreas Haunmanni juhendamisel etendus kolmele seltskonnale vanemate klasside õpilastelt Moliere´i näidend „Ebahaige“ ning peonädalale pani südamliku punkti õpetajate ja lastevanemate ühine sünnipäevapidu.

„Peonädal oli tõesti väga meeleolukas. Lastele tõi see nädal palju rõõmu ja lusti. Pika tänava koolimaja akendel oli ka näitus õpilaste töödest, mis pani majal „silmad särama“,“ rääkis lapsevanem, õpetaja ja koolijuht Eva-Liina Pruler.

Lasteaiast gümnaasiumini

Sel sügisel avatud gümnaasiumiosas alustas X klassis õpinguid 11 gümnasisti, lisaks viis õpilast mittestatsionaarselt. „Nüüd on olemas täistsükkel lasteaiast gümnaasiumini. Saabki vaadata, kas esimese klassi muinasjutud ikka aitavad hiljem kvantfüüsikat mõista,“ muigas Paul Priks. „Puudu on veel huvikool ja täiskasvanuõpe.“

Jaana Kangro lisas, et huviharidust on mitmete ringide näol, mida korraldavad koolis lapsevanemad ja ka lapsevanematele endile on aeg-ajalt loenguid.

„Need asjad on tulnud kõik justkui iseenesest – inimestel on olnud huvi ja vajadust. Kui on nõudlust, tuleb ka pakkumine,“ leidis Paul Priks. „Ja kui ringe tekib omajagu, saab need ühel hetkel huvikooliks vormistada.“

Eva-Liina Pruler täiendas, et vanematel koolilastel on tekkinud huvi teha noorematele lastele ringe. „Eelmisel aastal üks grupp seda väga kenasti tegi. See on olnud nakkav,“ nimetas Pruler.

Paul Priks märkis, et waldorfkoolide ühenduse hiljutisel koosolekul tuli välja, et kõigis waldorflasteaedades on järjekorrad. „Nõudlust on, aga napib ruumi ja õpetajaid. Just lõppes koostöös Tartu Ülikooliga kolmeaastane waldorfkooli lasteaiaõpetajate koolitus, nüüd oleks vaja juba uut,“ rääkis Priks.

Ka Rakvere Vabakooli Selts, mille lasteaed ja VIII-X klass tegutsevad Vallikraavi tänava õppehoones, soetas laienemisele mõeldes lasteaia tarvis maja Rakveres Tartu tänaval. Praegu käivad projekteerimistööd, kevadel plaanitakse Priksi sõnul seal ka rühmad avada.

„Sügisest on vaja koolile praeguseid lasteaiaruume,“ rääkis Priks. „Füüsiliselt on Pika tänava maja täis ja lapsi klassidesse juurde võtta ei saa, kuigi huvi on tuntud. Klassiruumid on väikesed, mahutades 12-20 last.“

Rakvere Waldorfkooli arengukava on praegu aastani 2023, aga mõnedes punktides ollakse plaanidest ette jõudnud, tõdeb Paul Priks ja toob välja, et näiteks lasteaia laienemine sai varem teoks. „Eks varsti tuleb seltsi uus arenguseminar, et panna paika uued plaanid. Näiteks unistame oma töökodadest ja ateljeedest,“ märkis Priks.

Õppetöö keerulisel ajal

Kõik õpetajad rõhutasid, et laste jaoks on oluline säilitada rütm ning see, et nad saaksid käia koolis ja üksteisega kohtuda – siis ei teki ka nii palju vaimseid probleeme.

„Meil on pikk vahetund, mil oleme õues, liikumistunnid on õues, seoses praeguse olukorraga ei pea algklasside osas väga palju midagi muutma,“ rääkis Jaana Kangro.

Ta tõi välja, et mullune distantsõpe sujus algklasside osas valutumalt kui paljudes tavakoolides, kuna klassid on väiksemad ning õpetaja ja lapsevanemad teevad kogu aeg tihedat koostööd. Ka kutsuti kõikides kooliastmetes individuaalselt lapsi kooli, tehti väikeseid grupikonsultatsioone.

„Põhiline, mis haridusmaastikul probleemiks kujunes, oligi see, et lapsed jäid koju ning kadusid sinna ära,“ nentis Paul Priks. „Hommikul hakkasid distantsõppetunnid, pärastlõunal oli vaja arvutis kodutöid teha ja siis paljud kadusid ära arvutisse. Meie ei suunanud lapsi distantsõppel arvuti taha.“