Margarita Voites oli ja on Margarita Voites

Oktoobri viimasel päeval tähistas Estonia teater Opera restoranis (endine Talveaed) Margarita Voitese 85. sünnipäeva. Peategelane oli varavalges kohal ja istus väärikalt kuldses mantoos, kui endine kolleeg, Liidia Panova Järvi koos tütre Lemme Järviga (endine tantsija) teda esimestena õnnitlema tulid.

Marvi Taggo

Õnnitlejate seas oli ka Rahvusooperi direktor Ott Maaten ja lavastaja Arne Mikk, kes ei pidanud vajalikuks pikalt rääkida, sest „Margarita Voites oli ja on Margarita Voites“. Sünnipäevalisele ulatas teatri direktor tulipunased roosid ja esinesid noored lauljad. Juubeliõhtu omade keskel oli õdus ja kodune.

Rita, kes armastab laulda

Margarita on vendade keskel üles kasvanud ja poiste mänge mänginud. Roninud igale poole, kus võimalik: hobuse selga ja üle aia, kus okastraati kinni jäi ja veriste põlvedega maha prantsatas.

Oma hääle on ta ilmselt pärinud oma isapoolselt vanaemalt. „Aga hällilaulu laulis mulle isa, Artur Lombak. Isal oli väga ilus hääl,“ märkis Margarita Voites.

„Mind kutsuti Ritaks. Rita armastab laulda. Kui isale tulid külalised, tulin nende hulka ja ütlesin: Ja artistka! Kuidas ma seda teadsin? Aga ütlesin!” naeris oma 85. sünnipäeva tähistanud Margarita Voites.

Ta rääkis, et omal ajal taheti kangesti saada arstiks, aga tema tahtis õppida zhurnalistikat. „Mulle meeldis kirjutada, aga ma ei olnud sellega rahul. Kirjutasin ühe lehekülje ja kirjutasin seda kümme korda ümber,” meenutas Voites. Ja kui sõbranna tuli jutuga, et läheme ülikooli, siis astuski Margarita Tartu riiklikusse ülikooli bibliograafia osakonda. „Sain sisse ja õppisin kaks aastat seda huvitavat eriala,” rääkis naine, kes saatuse tahtel sattus siiski Montmatre`ile.

Nimelt tegutses noil aastail ülikooli juures operetitrupp, kellele ta silma jäi. Tema esimene roll kutselisel laval oli laulda Imre Kalmani operetis „Montmatre´i kannike“ Violettat.

Kuulun neile, kes on mind kuulata tahtnud

Eks iga artist elab tundega, et viimast etendust ei tulegi. Ka ei osata endale ette kujutada, kui raske on teatrist äraminek. Igatahes on selles osas Margarita Voitesel, kui nii võib öelda, vedanud. Kuidas ja miks? Primadonna ees pole sulgunud ühegi teatri uks ega langenud viimast korda eesriie. Margarita Voites lahkus kolm aastakümmet tagasi Estoniast omal soovil, et jätkata edaspidist kontserttegevust väljaspool koduteatrit.

„Olen sellele mitu ja mitu korda mõelnud. Ilmselt kuulun inimestele, kes mind on mõistnud ja kuulata tahtnud,“ rääkis Margarita Voites.

Tema pehme koloratuur on kõlanud kirikutes, Klassikaraadio soovikontsertidel ja on isegi „Su nägu kõlab tuttavalt“ telesaate paroodiameistreid inspireerinud.

Endisaegne tantsija ja tantsupedagoog Kalju Saarekese sõnul on Margarita Voites olnud suurepärane laulja ja meie uhkus ka välislavadel. Ta on laulnud Sri Lankal, Indias, Moldaavias, Armeenias, Gruusias ja Venemaal. Oma turneedelt on ta peale menu kaasa toonud ka suurel hulgal merekarpe, kivikesi, koralle ja isegi lilli.

„Indias nägin palju säravaid silmi ja valgeid hambaid. Inimesed hoolivad seal üksteisest, keegi ei vibutanud autoaknast rusikat ega ajanud koera alla,” meenutas lauljanna.

Möödunust meenub Margaritale seegi, et Tseilonil polnud keegi kuulnud koloratuuri. Kontserdi ajal vilistati ja püüti saalist koloratuure kaasa laulda.

„Meid oli ka hoiatatud, et ärgu me ehmatagu, see on tunnustus,” rääkis Margarita Voites. Ega teda see ei häirinudki, aga kontsertmeister Ivari Ilja prõmminud ühte klaveri klahvi seni, kuni saal rahunes…

Primadonna pajatamised

Kodune Margarita teeb praegu heegeldustöid, poputab aias linnukesi. Viimsi koduõu pole täis tühja-tähja, vaid puid, mida abikaasa Juhan laseb istutada. Endisajal olime kolleegid, töötasime kõrvuti laval. Nüüd, uuemal ajal, suhtleme telefonitsi – primadonna pajatamisi on kohvitassi kõrval tore kuulata. Ega teater olegi olnud pelgalt kolm tundi etendust, vaid ka see, mis jääb lava ja saali vahele.

„Kui oled professionaal, pole ükski ala raske,“ täheldas Margarita Voites, kes on andnud tingimusteta oma publikule, mis tal anda on.

Kas primadonnade abikaasad on nii kunstiaustajad kui ka kodukokad? – „Kodus tegin kõike ikka ise. Kontsertreiside ajal jah, võttis abikaasa kodus kohustused enda peale,“ rääkis lauljanna.

Ta tunnistab, et praegu on kõik päevad ühtviisi õed ja vennad, ta peab end isegi heas mõttes telesõltlaseks ja rõõmustab, nüüd on palju kanaleid, mida vaadata ja kodus mitu ekraani: ühte vaatab, teiselt loeb teksti, kolmas on vahel „häälest ära! Aga mis siis!“.