Konkurentsitingimustes palk kasvab

Ettevõtjad nendivad, et olukord tööjõuturul ei ole lihtne ning nii mõneski sektoris tõstetakse palku. Olukorrale lisavad keerukust ka pandeemia ja kasvavad energiakulud.

Katrin Uuspõld

„Kahtlemata on Eestis tööjõupuudus ja jaekaubandus ei ole siin erand,“ nentis OG Elektra omanik Oleg Gross. Ta nimetas, et tööjõupuuduse leevendamiseks on palgatud töötajaid ka Ukrainast. „Nad on raskematel töödel, mille tegemiseks Eestist töötajaid ei leia: jaheladudes, välitöödel, sigalates.“

Kroonilist müüjate puudust Grossi sõnul ettevõttes ei ole, kuid mõnes piirkonnas võetaks teenindajad siiski juurde. „Kui Narvas on täna töötajate leidmine kõige lihtsam, siis Tartus on see keerulisem, ja näiteks Harjumaal on palgasurve suurem kui Tallinnas,“ tõi ta välja.

Hiljuti on ettevõte otsustanud tõsta oma jaekaubandusvõrgu töötajate palkasid. „Nähes, et Lidl siseneb ambitsioonika palgapakkumisega Eesti turule, ei saanud me kõrvale jääda. Olukorras, kus energiavaldkonnas kulud tõusevad, on keeruline palka tõsta, aga see on vajalik. Kui selle sektori ettevõtted palgatõusuga praegu kaasa ei tule, siis läheb hiljem raskemaks. Soovitaksin võimalused üle vaadata,“ rääkis Oleg Gross.

Ettevõtja nentis, et müüjate töö on üks raskemaid, eriti praegusel ajal, kus tuleb kokku puutuda ka keeruliste klientidega. „Meie ettevõtte jaekaubandustöötaja minimaalne palk on 1. novembrist Eesti jaekaubanduse keskmise töötaja palk ehk mediaanpalk. See on täisajaga töötajal 813 eurot. Sellega vähendame ebavõrdsust neis piirkondades, kus on palk madalam. Kõige rohkem võidab Narva müüja, sest regionaalselt on Narvas palgad kõige madalamad. Vastavalt piirkonnale hakkab meie müüja palka saama 813-1100 eurot,“ ütles Gross.

Ettevõtja nentis, et terminid keskmine palk ja mediaanpalk kipuvad tekitama segadust. „Keskmine palk on aritmeetiline keskmine, mida kõrgepalgalised tõstavad üles, aga tegelik keskmine töötaja seda ei saa. Mediaanpalk on töötasu, mida teenib arvuliselt keskmine töötaja ehk kui täna on Eestis 600 tuhat töökohta, siis mediaanpalk on, mida teenib palgaredelil 300 tuhandes töötaja,“ selgitas Gross. „Keskmine palk moonutab pilti, seda palka ei saa keskmine inimene. Keskmine inimene saab mediaanpalka. Sektori mediaanpalk on kõige objektiivsem hindamiseks võtta. Kaupluse teenindajale ei ole võimalik maksta arsti palka, need on erinevad sektorid.“

Covid pikendab värbamisprotsessi

HKScani Baltikumi personalidirektor Relika Rohtoja nendib, et töötajate leidmine Covidi ajal on muutnud värbamisprotsessi pikemaks. „Vastab tõele, et võrreldes varasemate aastatega on tööotsijaid sel aastal vähem ning nende leidmine keerulisem. Tavaliselt suureneb peale suveperioodi lõppu ka tööotsijate arv, mida käesoleval aastal polnud märgata. Tõenäoliselt on hetkesituatsiooni (vähemalt osaliselt) mõjutanud ka valitsuse otsus II pensionisamba rahade väljamaksmise kohta,“ rääkis Relika Rohtoja.

HKScanis on tema sõnul hetkel vakantsi näiteks tootmises ja komplekteerimises.

„Palkade ülevaatamise protsess on meie ettevõttes iga-aastane normaalne ja planeeritud tegevus. Töötasud vaatasime üle sellelgi aastal ning osadel ametikohtadel neid ka korrigeerisime, ent mitte kõikidel positsioonidel. Osaleme igal aastal töötasude uuringus ja jälgime pingsalt palgaturu arengut, soovides oma ettevõttes töötasud konkurentsivõimelistena hoida,“ rääkis Rohtoja.

Töötajate leidmiseks, motiveerimiseks ja hoidmiseks on HKScanis personalidirektori sõnul kasutusel erinevad soodustused ja toetused – seda alates sporditoetusest ja erinevatest koolitustest lõpetades ühisürituste organiseerimise, vabade päevade ning kingituste tegemisega oma toodete näol.

Rakvere Aqva keskuse juht Roman Kusma ütles, et suures plaanis on neil töötajatega hästi. „Mõningaid töötajaid on meil puudu, aga mitte nii, et see tegevust pärsiks. Võtaksime praegu tööle paar puhastusteenindajat ja restoraniteenindajat,” rääkis Roman Kusma. „Eks iga ettevõte peab jälgima turuolukorda ja vastavalt sellele reageerima. Meie ettevõttes tõusid sel sügisel palgad märgatavalt. Üldiselt on läbi aegade olnud meil hea seis, leian, et Aqva tingimused on meie töötajatele head, meil on hea töökeskkond, sõbralik kollektiiv.”

Küll tõdes ta, et praegusel ajal on ettevõtted eriti keerulisse seisu pandud, sest elektri- ja gaasihind on tõusnud. „See avaldab meile suurt mõju. Lisaks palgakulu. Ettevõtetel on täna rasked ajad, et omadega välja tulla. Seetõttu tuleb ka oma pakutavate teenuste hindasid tõsta. Kuna enamik meie tarbitavast elektrist ja gaasist läheb läheb suuresti saunakeskusesse, siis oleme sunnitud ka lähiajal tõstma vee- ja saunakeskuse hindu,” rääkis Kusma ja viitas, et ilmselt juhtub see detsembris.

Tööd võiks olla rohkem

Rakveres Pikal tänaval tegutsevate Katariina Keldri söögikoha ja Katariina külalistemaja omanik Tõnu Leppik rääkis, et nende ettevõttes on ametikohad praegu komplekteeritud, aga tööd ei ole. „Kui varem said vaktsineerimata inimesed testida, siis nüüd enam ei saa. Sellega vähenes drastiliselt meie klientide hulk nii restoranis kui majutuses,” rääkis Tõnu Leppik. „Koondamist ma ei plaani, vaatame, mis saab. Pigem kaalun tööaja lühendamist.”

See aga paratamatult vähendab töötajate sissetulekut. „Kogu aeg mõtled, et kuidas saaks rohkem tööd teha. Valitsuse tehtud otsused on aga poolikud ja ei ole mõistlikud ning ettevõtja on justkui pandud kogu kupatuse eest vastutama. Ähvardatakse trahvidega,” arutles Leppik.