Hauaplatsi kasutamise leping on vajalik infovahetuseks
Rakvere linna kalmistuvaht Kalle Koidumäel on viimastel päevadel olnud telefon punane ja meilikast kirju täis – pärast seda, kui Rakvere linnavalitsuse pressiteade meenutas, et kalmistu kasutamise leping peab olema sõlmitud 1. veebruariks 2022. Muretsemiseks ei ole põhjust: lepinguid jõuab sõlmida ning kui ka tähtajaks seda tehtud ei ole, siis hauaplatsi kelleltki ära ei võeta. Küll võidakse uuele kasutajale anda vanad platsid, mida aasta jooksul ei ole hooldatud.
Katrin Uuspõld
Rakvere linna kalmistuvaht Kalle Koidumäe märkis, et linnavalitsus alustas hauaplatsi kasutuslepingute sõlmimist juba 2013. aastal. „Kokku on linna kalmistutel ligemale 3500 hauaplatsi, kuid lepinguid on seni sõlmitud vaid veidi üle 800,“ lisas Koidumäe.
Lepingu sõlmimine on tasuta ja leping sõlmitakse tähtajalisena kuni 20 aastaks. Kasutuslepingu tähtaja möödumisel on hauaplatsi kasutajal õigus sõlmida uus hauaplatsi kasutusleping.
Rakvere linnavalitsuse pressiesindaja Kristel Mänd selgitas, et tähtaeg 1.veebruar 2022 puudutab ainult Rakvere linna kalmistuid. Mänd viitas, et kalmistuseadus § 13 sätestab, et seaduse jõustumise ajal kasutuses olev hauaplats jääb senise kasutaja kasutusse vähemalt kümneks aastaks seaduse jõustumisest arvates – 1. jaanuaril 2022 täitubki kümme aastat. „Rakvere linna kalmistute kasutamise eeskirja § 13 lg 2 kohaselt tuleb hauaplatsi kasutamiseks pärast 01.01.2022 sõlmida kalmistu haldajaga hauaplatsi kasutamise leping hiljemalt 01.02.2022,“ täpsustas Mänd.
Pärast järgmise aasta esimest veebruari korraldab linn kõigi hauaplatside osas, mille kohta ei ole kasutuslepingut sõlmitud, hauaplatside ülevaatamise ja otsustab taaskasutusse andmise. „Oluline on siinkohal märkida, et see on pikaajalisem protsess ja puudutab ennekõike hooldamata hauaplatse, kus pole aasta jooksul näha olnud mingit korrastamist,“ rõhutas Kristel Mänd. „Kokkuvõttes on hauaplatsi kasutamise lepingu mõte selles, et korrastada andmeid hauaplatside kasutajate kohta ja et linnal kui kalmistu omanikul oleks olemas värsked andmed, kellega suhelda erinevate hauaplatse puudutavate küsimuste korral.“
Rakvere linnale kuulub neli kalmistut: Kunderi tänaval asuv linnakalmistu ja Lilleoru tänaval lähestikku olevad Pauluse kalmistu, Juudi kalmistu ja Palermo kalmistu.
Rakvere linna kalmistutele maetute andmeid saab vaadata Haudi kalmistute registrist (www.kalmistud.ee) ning hauaplatsi kasutamise lepingu sõlmimiseks tuleb ühendust võtta Rakvere linna kalmistuvahi Kalle Koidumäega.
Rakvere valla heakorraspetsialist Maia Simkin, kes korraldab Tõrma kalmistusse puutuvat, ütles, et viimastel päevadel on ka temaga lepingute asjus palju ühendust võetud, kuid Rakvere vald ei ole ühtegi lõplikku tähtaega kinnitanud.
„Lepingu sõlmimine on vajalik, sest hauaplats on inimese kasutusse antud maalapp, mida ta hooldab. Põhiline on andmevahetus platsi kasutaja ja omavalitsuse vahel. Kui midagi juhtub, näiteks kukub puu kivi või pingi katki, siis saame registri järgi võtta omastega ühendust ja teavitada,“ selgitas Simkin.
Samuti on tema sõnul olnud üllatavalt palju juhtumeid, kus suguvõsa on omavahel tülis tullakse temale kui ametnikule kaebama. „Põhjuseks, et mõni sugulane mattis oma lähedase platsile, aga teise sugulase meelest seda poleks tohtinud teha. Aga kui on leping, siis kindlasti võetakse lepingu sõlmijaga ühendust enne, kui toimub matmine ja küsitakse nõusolekut. Nii et leping välistaks ka sellised ebameeldivused ja paneks sugulased kokkuleppeid tegema,“ lisas Maia Simkin.
Heakorraspetsialist rääkis, et inimestel on hauaplatsi kasutuslepingutega seoses ka valehirm ja ta kinnitas, et kui plats on hooldatud, aga lepingut ei ole mingil põhjusel sõlmitud, siis kedagi peale matma ei hakata, ammugi ümber matma.
„Kui plats on hooldamata ja sinna on pandud silt „Hooldamata hauaplats“, millel kirjas akteerimise kuupäev. Aasta pärast on uus akteerimine. Ja kui aasta jooksul ei ole reageeritud, platsi pole korda tehtud, antakse plats uuesti kasutusse. Kui platsil on kivi, mille peal on inimese nimi, siis kindlasti katsume leida üles sugulased ja küsime, kas nad on platsist teadlikud ja kas nad käivad seal,“ selgitas Maia Simkin.
Tema sõnul on ette tulnud juhtumeid, kus inimene ütleb, et ta ei ole saanud mitu aastat käia, aga nüüd kindlasti tuleb – sellisel juhul jääb plats senisele hooldajale alles. Aga on ka näiteid, kus inimesed ütlevad, et nad isegi ei tea seda maetud kauget sugulast ja kindlasti ei hakka nad kalmul käima. „Sellisel juhul anname platsi uuesti kasutusse, eeldusel, et surmast on möödunud 25 aastat. Hauaplatsil olnud kivi maetakse samuti hauda,“ nimetas Simkin, lisades, et aastas on selliseid juhtumeid Tõrmas suurusjärgus kümme.
Tõrma kalmistu puhul saab lepingu sõlmida, saates vallavalitsusele taotluse ja samuti on kalmistud.ee lehel koht taotluse sisse andmiseks.
„Enamik lepinguid oleme teinud elektroonselt, aga on ka vallamajja kohale tuldud ja kui on vanem inimene helistanud, kel on keeruline liikuma pääseda, siis olen ka telefoni teel andmed küsinud ja lepingu allkirjastamiseks postiga koju saatnud ning inimene saadab oma allkirjaga tagasi,“ selgitas Simkin.
