Kui hästi tunnete tänavuse aasta olevusi?
Aasta lind, loom, puu, aga ka näiteks aasta orhidee toovad mõne olendi suurema üldsuse teadvusesse. 2022. aasta linnuks on metskurvits, loomaks pruunkaru, puuks harilik pihlakas, orhideeks balti sõrmkäpp. Kui hästi neid tunnete?
Katrin Uuspõld
Tänavuse aasta looma nime kandev pruunkaru (Ursus arctos) magab õndsat talveund ega tea tea oma tiitlist midagi. Küll on karude arvukus olnud Eestis tõusutrendis ja sagedasemad on olnud ka inimese ja karu kokkupuuted.
„Suurkiskjatega kooseksisteerimine vajab nendega arvestamist, et vältida liigseid konflikte. Tuleb arvestada nii ühiskondliku taluvuse piiriga konfliktide osas kui ka looduses toimuvate protsessidega. Selleks peame aga Eesti karude eluolu paremini mõistma ning neid teadmisi üldsusega jagama,“ kommenteeris Eesti Terioloogia Seltsi esimees Oliver Kalda karu valimist aasta loomaks.
Eesti zooloog ja loomaökoloog ning endine kauaaegne Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal on kahtlemata üks neist Eesti inimestest, kes karu väga hästi tunneb. „Karu on suhteliselt nunnu elukas, ümara kehaehitusega, segatoiduline. Meie asurkond on mõne teise asurkonnaga võrreldes veidi rohkem taimetoiduline. Suur ja ilus elukas, kes eriti ei murra,“ iseloomustas Mati Kaal tänavust aasta looma.
Karu arvukus on aga Eestis nii suureks läinud, et looma nägemiseks pole Kaalu sõnul vaja isegi metsa minna – sügisel filmiti pruunkaru lausa Tartu maantee äärest telefoniga. „Praegune karu arvukuse seis on suurim, mis on olnud viimase paarisaja aasta jooksul.
Põhjuseks ühelt poolt kaitseabinõud, teiselt poolt on meie karud suure Venemaa karude lauslevila serva peal. Seal käib kõikumine: kui mõned ajad ida pool Uraale karu arvukus suurenes, siis lääne pool jälle vajus ning vastupidi. Nüüd on seis, et suur Vene asurkond läänepool Uraale on tõusuteel, see soodustas meie poole sajandi jooksul rakendatud kaitseabinõude tulemust,“ rääkis Mati Kaal.
Karude arvukust hinnatakse tema sõnul Eestis tuhatkonnale. „Kui mina tegin 55 aastat tagasi oma diplomitööd, oli neid 120. Kuna neid kohtab juba tee ääres, on see märk sellest, et elupaik hakkab täis saama. Võibolla on mõistlik mõnes piirkonnas, kus nad ka mesilate kallal käivad ning neid rohkem liigub, ka rohkem küttida, et arvukust hoida piiri peal, mitte, et see veelgi kasvaks,“ rääkis Mati Kaal.
Pruunkaru kartmiseks Kaalu sõnul põhjust ei ole, kui aga ise lollusi ei tee. „Jooksu ei tohi panna ja silma ei tohi vaadata!“ õpetas Kaal. Tema soovitab karuga kohtudes seisma jääda, rahulikult eemalduda. „Kui joosta, siis karul on refleks kiiresti liikuvale asjale järgi joosta ja käpp peale panna ning alles siis vaadata, mis see oli,“ selgitas Mati Kaal ja lisas, et silma vaatamist võtavad loomad agressiivse hoiakuna.
„Metsas ei tasu hiilida, vaid robustsemalt okste peale astuda ja mõnda viisijuppi ümiseda või vilistada, siis ei ole karta, et karu trehvab, sest karu on nii hea kuulmise ja ara loomuga, et ta väldib kohtumist ja on selleks ajaks võssa läinud,“ rääkis Kaal.
Kõige ohtlikum aeg karuga kohtumiseks on siis, kui karul on pojad. „Emakaru ja poegade vahele sattunud inimese suhtes minetab emakaru igasuguse hirmu ja asub poegi kaitsma,“ ütles Kaal.
Karuaasta tegemistel ning karudel endil saab silma peal hoida jälgides karublogi Looduskalendris ja Eesti Terioloogia Seltsi kodulehel. Maist oktoobrini on üleval ka RMK online karukaamera Väätsa metsades ning tööd käivad ka selle nimel, et taas tuleks karukaamera Looduskalendris. Karu aasta avatakse pidulikult rahvusvahelisel karupäeval 23. märtsil Tallinna Loomaaias, mis ajaks on karud tõenäoliselt ka juba taliuinakust ärganud.
Eesti Ornitoloogiaühing valis tänavuseks aasta linnuks metskurvitsa (Scolopax rusticola), kes on ligikaudu tuvisuurune, enamasti pruunikirju sulestikuga suhteliselt pika nokaga kurvitsaline.
Metskurvits ehk nepp elab metsas ja tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liik raskesti uuritav ning seepärast temast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal näitavad isaslinnud ennast õhtuhämaruses territooriumilende tehes.
Metskurvitsate arvukus on kogu tema levikuareaali ulatuses juba aastakümneid langenud ning selle peamisteks põhjusteks ei peeta niivõrd jahisurvet, kuivõrd elupaikade hävimist ja kliimamuutusi.
Aasta orhideeks valis Eesti Orhideekaitse Klubi balti sõrmkäpa (Dactylorhiza Baltica). Eesti flooras on esindatud 11 sõrmkäpa liiki ja alamliiki, millega ta on meie kõige arvukam orhideeperekond.
„Eesti Orhideekaitse Klubi valib aasta orhideeks vaheldumisi haruldasema ja laiema levikuga orhidee liigi,“ selgitas klubi asepresident Angelika Portsmuth.
Tihedamalt balti sõrmkäpa leiukohti Lääne-Eesti rannikualadel sh. meie suursaartel ja Kagu-Eestis alates Tartumaast. Üldine levila hõlmab peamiselt Baltikumi ulatudes Poola põhjaosast Ahvenamaani, idas ulatub servapidi ka Venemaale.
„Juuni keskpaigast alates võib näha balti sõrmkäppa õitsemas niisketel ja soistel niitudel, ranna- ja luhaniitudel, soostunud heinamaadel, madalsooservades, allikate ja veekogude ümbruses kuid ka söötis põldudel ja tühermaadel. Tema roosakasvioletsed õisikud paistavad juba kaugelt silma. Taime lähemalt uurides on õitel näha tumevioletset mustrit ja lehtedel violetjaspruune piklikke laike,“ märkis Angelika Portsmuth. „Balti sõrmkäpp on laia levikuga ja kasvab üle Eesti ning soovijad võivad seetõttu temaga lihtsasti tutvust teha. Kõik orhideed on Eestis kaitse all, balti sõrmkäpp kuulub kõige leebemasse, kolmandasse kaitsekategooriasse.“
Aasta puu selgitatakse välja ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel, tänavuseks aasta puuks on Eestis looduslikuna kasvav harilik pihlakas (Sorbus aucuparia), mis kandis seda tiitlit ka 22 aastat tagasi.
