Rakvere riigigümnaasiumi juhtkond kummutas kuulujutte ja avas plaane

Sügisel avatava Rakvere riigigümnaasiumi juhid kutsusid eelmisel nädalal kohalikku kogukonda raamatukogusse kohtumisõhtule. Mitukümmend piirkonna õpetajat-koolijuhti ja õpilast-lapsevanemat olid sõbralikus õhkkonnas kuulamas, küsimas ja vastamas.

Katrin Uuspõld

Rakvere riigigümnaasiumi direktor Liisa Puusepp ütles, et nendeni on jõudnud kaks kuulujuttu. Esiteks: Rakvere riigigümnaasium tuleb keskkonnakallakuga. Ja teiseks: õpetajate värbamisel on vanusepiir. Need jutud lükati ümber. Kuigi nii Liisa Puusepp kui õppejuht Mihkel Kangur on mõlemad ökoloogi taustaga, ei tule siiski looduskallakuga kooli. „Ükski kool ei saa kuhugi poole ju kaldu olla,“ ütles Puusepp. Mis puutub aga kuuldusesse, et kooli katusele tulevad mesitarud, siis see mõte on koolijuhi sõnul teataval määral omal kohal, aga sõltub tehnilistest lahendustest. „Ja kui katusele ei saa, siis leiame muu viisi, kuidas mesilased mängu tuua,“ lubas Puusepp.

Õppejuht Mihkel Kangur selgitas, et õpetajate vanusepiir kandideerimisel loomulikult puudub, sest see oleks juba seadusega vastuolus.

Uudsed lähenemised

Mihkel Kanguri sõnul näeb riiklik õppekava gümnaasiumiosas ette 96 kursust, millest 69 on õppekavas defineeritud ja neile lisanduvad kooli poolt kohustuslikud kursused, muuhulgas jätkusuutliku maailma alused, maailmaharidus, sotsiaalsed suhted. Ülejäänud on valikained. Kangur selgitas, et üks loodav õppeaine on hetkel töönimega „Viru vägi“ – kooli soov on anda noortele kogemus, kuidas olla ettevõtlik siinses kogukonnas, et noor sooviks pärast maailmas õppimist ja ringi käimist oma kodukohta tagasi tulla.

Kooli juhtkond tõi välja, et muuhulgas peetakse oluliseks õpetada IT-d ja õpioskusi. „Õpioskuste aine sisaldab õppetöö korraldamise oskusi, kuidas vältida plagiaati, kuidas vormistada kirjalikke töid, kuidas olla õppimises efektiivne,“ kirjeldas Mihkel Kangur.

Kanguri sõnul tegutseb praegu Tallinna Ülikoolis töörühm, kes püüab ühendada riiklikus õppekavas mitmeid ained nõnda, et õpilasel tekiks tervikpilt. Näiteks ajaloo, kunsti, muusika ja kirjanduse tundides käsitletakse samal ajaperioodil aset leidnud sündmusi. „Ühendada saab ka bioloogiat ja eesti keelt, näidendi kirjutamine fotosünteesist võiks olla igati jõukohane,“ märkis Kangur. „Tahame siinsete õpetajatega seda katsetada, nii on võimalik kolme kursuse asjad omandada kahe kursusega,“ rääkis Mihkel Kangur koostööst Tallinna Ülikooliga.

Valikained ja projektid

Valikaineteks on nii koolisisesed kui -välised moodulid. Tehakse koostööd teiste haridusasutustega, näiteks Tallinna Ülikoolist on võimalik saada filmi-, meedia- ja kommunikatsioonialaseid kursuseid, Rakvere ametikoolist praktilisi kursuseid. Muuhulgas on plaanis  koostöö ka Rakveres asuva geoloogiateenistusega.

Õpilane võib õppejuhi ja õppekorraldusjuhiga läbi rääkides valida ka endale huvi pakkuva kursuse mõne ülikooli juures. Samuti on juunis Eesti riigigümnaasiumites nädal, mil võivad teiste riigigümnaasiumite õpilased läbida huvipakkuva kursuse.

Ühe majasisese moodulina pakub kool kindlasti ringmajandust. „Rakverel on potentsiaali kujuneda ringmajanduse pealinnaks,“ leidis Mihkel Kangur. Enamik valikaineid on veel selgumas, sest sõltuvad õpetajatest, kes neid andma hakkavad. Igal juhul on kooli juhtkonna sõnum, et ollakse paindlikud ning avatud teemade osas.

„Moodul valitakse üheks aastaks ja on oluline, et see on tähenduslik tervik õpilase jaoks,“ rõhutas Kangur.

Samuti on õppetöö osaks projektid koostöös ettevõtjate, ametnike, MTÜdega – gümnaasiumiastme jooksul tuleb teha rühmaga kolm projekti, kus on vaja leida lahendus mõnele kogukonnas olevale väljakutsele ja see ellu viia.

Kõik on graafikus

Koolihoone ehitamine on graafikus. Et 1. septembril saaks õppetöö alata, hakatakse märtsis õpilaste avaldusi vastu võtma. Rakvere riigigümnaasium on planeeritud 540le õpilasele, suure tõenäosusega on esimesel aastal õpilasi umbes 450.

10. klassi astujad saavad teha aprilli teises pooles eesti keele, matemaatika ja loodusainete testi ning mais-juunis toimuvad vestlused, et selgitada välja õpilaste pühendumine ja motivatsioon. Vestlused on  plaanis ka 11.-12. klassi astujatele. Rakvere koolinoored võetakse nö üle kui nad on oma klassi lõpetanud, väljastpoolt tulijatega on koolijuhi sõnul vestlused veidi põhjalikumad.

Puusepp selgitas, et õpilased jätkavad riigigümnaasiumisse üle tulles sama õppekavaga millele nad gümnaasiumisse astusid ning gümnaasiumi lõpuks on vaja neil läbida vähemalt 96 kursust. 10. klassi astujatel on gümnaasiumi jooksul läbitavaid kursuseid kokku 100.

Riigigümnaasiumis ei ole klasse, vaid umbes 15st õpilasest koosnevad mentorgrupid. Õppekorraldusjuht Ele Sööl ütles, et ületulevate klasside puhul püütakse seniseid klassirühmasid säilitada ja arvestada õpilase enda valikuga, kui ta soovib minna mõnda teise rühma üle.

Koolipäev algab kell 8.30 või kell 9 – selle otsuse juures mängivad rolli nii teised Rakvere koolid, linnavalitsus, ühistranspordi ajad ja laiema kogukonna kaasarääkimine. Küll on koolimaja avatud juba varakult, nii et noored, kes saabuvad Rakverre varem, saavad koolis toimetada ja süüa hommikuputru. Tunni pikkus on 75 minutit, põhjenduseks, et lühemate tundide puhul oleks ühe koolipäeva jooksul rohkem aineid ning noore jaoks nö ümberlülitusi, mis kuidagi õppimist ei soodusta. Reeded on iseseisva õppimise, valikõppeainete ja projektide jaoks.

„Gümnaasiumihariduse eesmärk ei ole anda ametit, vaid luua eeldused hakkamasaamiseks ja õnnelikuks eluks,“ rääkis Mihkel Kangur, lisades mõtte, et gümnaasiumi lõpus ei ole noor ekspert, aga oskab mõelda nagu ekspert ning teab, kust otsida infot. Pealegi tuleb praegu koolis käival põlvkonnal vastavalt vajadusele ümber õppida ehk õppida tuleb aastakümneid.

Õpetajad ja toitlustaja

Koolijuht Liisa Puusepp tunnistas, et ametit vastu võttes oli ta kindel, et suurimaks väljakutseks saab õpetajate värbamine. „Aga selgus, et kõige suurem väljakutse on ilmselt toiduhange,“ ütles ta.

Nimelt äsja lõppenud põhiõppeainete õpetajate kandideerimistulemused on tema sõnul head – iga vajatud aine taga on mitu kandidaati, välja arvatud füüsika, mille puhul tuleb ilmselt teha sihtotsing.

Juba sügisel käis koolijuht Liisa Puusepp kohtumas nii Rakvere kui ka ümbruskonna koolide õpilastega, et uue kooli lähtekohti tutvustada ja õpilaste mõtteid ning ka murekohti kuulata.

„Kohtumistel õpilastega tuli välja, et see, mida kõige rohkem peljatakse uues koolis, on halb toit ja see, mida kõige enam oodatakse, on hea toit. Loomulikult panime ka kirja, millistest õpetajatest õpilased unistavad ja milliseid valikaineid soovivad,“ ütles Liisa Puusepp.

Toit, mida riigigümnaasiumi kokad keetma hakkavad, peaks Mihkel Kanguri sõnul olema kohalikust mahedast toorainest ja võimalikult pakendivaba – toidu puhul on ringmajandus õpilastele hõlpsasti hoomatav.