Biojäätmetest saab kompost kas kodus või jäätmekeskuses

Hiljemalt järgmise aasta lõpuks – olenevalt sellest, kuidas omavalitsustes hanked korraldatakse – tuleb igas Eestimaa nurgas hakata bioloogilist prügi eraldi koguma ka neil, kes seda varem ei ole teinud: kõigis era- ja kortermajades ning ettevõtetes. Kel endal kompostida pole võimalik, see sorteerib biojäätmed eraldi konteinerisse. Seda nõuab jäätmeseadus, sest nii on keskkonnale parem.

Katrin Uuspõld

Kui jaanuari algul teavitasid Lääne-Viru Jäätmekeskus ja Rakvere linnavalitsus linnaelanikke, et veebruarist on vajalik biojäätmeid eraldi koguda, oli palju murelikke, kes linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Riin Sikkale helistasid.

„Jäätmeseaduse järgi tuleb kõigil alates uuest hankest hakata eraldi koguma biojäätmeid. See tähendab, et kõikides kodudes, ettevõtetes, asutustes ja mujal, kus biojäätmeid tekib, tuleb panna need teistest jäätmeliikidest eraldi ja suunata ringlusse. Ringlusse suunamise võimalusi on kaks: anda üle jäätmevedajale või kompostida,“ märkis Sikka.

Sikka selgitas, et 6. veebruariks, mil algab Rakveres uus korraldatud jäätmeveo periood, ei pea kõik eramajapidamised endale kompostrit aeda hankima. „Esialgu võib biojäätmeid koguda eraldi prügimahutisse ja anda need jäätmevedajale ja kui tundub, et tahetakse siiski oma aias komposteerida, saab biojäätmete vedamise lepingu lõpetada. Oma otsusest – kas biojääde kompostitakse või antakse üle jäätmevedajale – tuleb teavitada Lääne-Viru Jäätmekeskust hiljemalt 5. augustiks 2022,“ rääkis Sikka.

Kui selleks ajaks ei ole tagasisidet antud, arvatakse eraisik, korteriühistu või ettevõte automaatselt biojäätmete üleandjaks.

Lepingute ja veograafikute osas suhtleb klientidega endiselt Lääne-Viru Jäätmekeskus – juba kehtivaid lepinguid ei ole klientidel vaja muuta.

Konteiner või komposter?

Riin Sikka ütles, et on olnud helistajaid, kes ütlevad, et neil tekib väga vähe biojäätmeid, sel juhul soovitab ta naabritega koopereeruda. „Näiteks öeldi, et memmel tekib vähe jäätmeid ning lapsed viivad need oma kompostrisse. Kuid biojäätmeid niimoodi ühest linnaotsast teise vedada ei saa. Ehk on võimalik kokku leppida naabritega ja võtta mitme peale konteiner,“ soovitas Sikka.

Biojäätmeid ei tohi ka koguda suvalisse nõusse või kilekotti, vaid konteinerisse, kus võiks omakorda olla sees biolagunev prügikott. „Konteiner peab olema sellepärast, et seda tõstab ja tühjendab jäätmeveomasin, seetõttu ei või ämbri või kotiga neid kogumispäeval välja panna,“ selgitas Sikka.

Bioprügi jõuab Lääne-Viru Jäätmekeskusesse, kus see komposteeritakse. Jäätmekeskuse tegevjuht Priit Raamatu sõnul kulub umbes aasta, et neist tekiks kompostmuld, mis läheb põllumajanduses kasutusele.

Kui koduses majapidamises või väiksemas korteriühistus on võimalik biojäätmeid komposteerida ning saadud komposti aias kasutada, on mõistlik soetada komposter. „Kindlasti peab olema tagatud, et biojäätmed ei satu segaolmejäätmete või muude jäätmete hulka. Nõuete täitmist kontrollib Rakvere linnavalitsus,“ lisas keskkonnaspetsialist.

Visad muutused

Biojäätmete liigiti kogumine pole midagi uut, see nõue on juba viis aastat kehtinud alates kümne korteriga korterelamutele ning äriühingutele, kus biolagunevaid jäätmeid tekib üle 25 kg nädalas.

Riin Sikka tõdeb, et vaid pooled sellest sihtgrupist annavad biojäätmed korralikult üle. „Sageli lastakse teha tühisõit ja makstakse arve ning biojäätmed pannakse ikkagi olmeprügisse,“ rääkis Sikka.

Ta lisas, et kui biojäätmete konteinerisse on pandud ka sobimatuid asju, näiteks kilekotte, riideid vms, siis konteinerit kaasa ei võeta, vaid tühjendatakse see olmeprügiringil ja arve tuleb nii tühisõidu kui olmeprügi eest.

Väike-Maarja valla tiheasustusalal olevatel rohkem kui kümne korteriga majadel oli kohustus liituda bioprügi sorteerimisega eelmise aasta mais ning sealsete eramajapidamiste jaoks oli see vabatahtlik. Valla keskkonna- ja hankespetsialist Leie Nõmmiste sõnul on nii häid kui halbu näiteid.

„Elan eramajas ja liitusin ka ise teenusega. Minu meelest on väga mugav – komposti tegemine ei ole lihtne, kastiga ära anda on palju muretum. Kortermajadest sain tagasisidet, et suvel oli 14 päeva liiga pikk aeg tühjendamiseks ning kortermaja puhul ühed sorteerivad usinalt, teisi ei huvita. Eks iga uus asi võtab aega. Sõltub täiesti ühistust, kuidas suudetakse oma elanikud sorteerima panna,“ rääkis Nõmmiste.

Biojäätmete kompostrid ja konteinerid toetuse abil

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab kohalikke omavalitsusi biojäätmete kompostrite ja konteinerite ostuga. KIKi jäätmetoetustega tegeleva projektikoordinaatori Eduard Sizovi sõnul moodustavad biojäätmed praegu ligi kolmandiku segaolmejäätmetest ning seda just seetõttu, et neid ei ole seni olnud mugav tekkekohal liigiti koguda. Nii satuvadki biojäätmed segaolmesse ja muudavad teiste jäätmete taaskasutuse raskeks, vahel lausa võimatuks. „2023. aasta lõpuks peab olema kõikjal Eestis võimalus ära anda biojäätmeid tekkekohal või siis alternatiivina kompostida,“ ütles Sizov.

Rahastusotsuse saanud kohalikud omavalitsused korraldavad hanked konteinerite ja kompostrite soetamiseks. Kui omavalitsus annab kompostri või konteineri elanikele tasuta, siis jääb see kohaliku omavalitsuse omandisse. Kui elanik tasub omaosalus, siis saab ta inventari omanikuks. Täpsemat infot saab konkreetsest omavalitsuest.

Rakvere linn saab 35 316 eurot toetust, et osta kiirkompostrid ja konteinerid. Hanked on plaanis kevadel, biomahuti soetamiseks on vajalik omaosalus 26 protsenti ja need jagatakse sooviavalduste laekumise järjekorras. Linnavalisuse keskkonnaspetsialist Riin Sikka sõnul on huvi just kiirkompostrite vastu olnud väga suur.

Väike-Maarja vald sai toetust 33 300 eurot, mille eest ostetakse 150 kompostrit ja 120 konteinerit. „Plaanime lähiajal hanke teha ja inimesi teavitada võimalusest kompostreid ja konteinereid saada. Läheme samuti omaosaluse teed ja kes ees, see mees. See oleks präänik, et süsteem toimima hakkaks,“ rääkis Väike-Maarja valla keskkonna- ja hankespetsialist Leie Nõmmiste.

Kuidas sorteerida biojäätmeid?

Biojäätmeid võib koguda köögis eraldi nõusse, näiteks aukudega plastkarpi, et niiskust ei tekiks ja siis viia kompostikasti või biolagunevate jäätmete konteinerisse. Tavaline kilekott biojäätmete kogumiseks ei sobi, sest see ei lagune. Märjad jäätmed tuleb enne äraviskamist nõrutada, et vähendada liigse niiskuse sattumist mahutisse.

Biolagunevad ained on: liha- ja kalajäätmed, sh kalaluud, riknenud köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagari- ja kondiitritooted, juustud, munakoored jt tahked toidujäätmed; majapidamispaber, kohvipaks, teepakid, pabermassist munarestid; toataimed sh -muld ja lõikelilled.

Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna: toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid; vedelikke, suuri konte; kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi, tolmuimejakotte, ühekordseid toidunõusid jt bioloogiliselt mittelagunevad ja ohtlikke jäätmeid.