Seenior, kes pealehakkamise ja positiivsusega annab noortelegi silmad ette
Väike-Maarja mees Väino Stoltsen (70a) uuest aastast enam kaheksa tundi tööl ei käi, ainult kuus ja pool tundi. Kella kolmest lõpetab ja läheb kohe Kiltsi kultuurimajja sangpommidega tegelema. „Mul treenerit ei ole, ise õpin. Näiteks kui maailmameistrivõistlustel käisin, siis Pärnust üks teine maailmameister ütles, et Väino, sul on tehnika kehv, ma õpetan sind! Ja kohe läksid tulemused paremaks,” räägib Väino Stoltsen, kel säravaid võistlustulemusi erinevatel spordialadel on terve rodu.
Katrin Uuspõld
Äsja, 12. veebruaril, sai ta Tallinnas Eesti meisterivõistlustel sangpommispordis pika tsükli tõukamises kahe käega 70+ vanuseklassis kolmanda koha. „Pommi raskus 12 kg, soorituse aeg 10 minutit. Esikoha võitis mitmekordne maailmameister Eduard Virkus: 104 korda. Teiseks tuli seitsmekordne maailmameister Kalle Puss: 101 korda. Kolmas koht: kolmekordne maailmameister Väino Stoltsen: 99 korda,” loetleb Väino tulemusi. „Pärast analüüsisin, miks ma neile kaotasin ja jõudsin järeldusele, et nemad olid minust tükkmaad lühemad ja minul amplituud suurem. Nüüd tuleb mõelda, mis nippidega neist jaguda saada!”
Huvi sangpommi vastu tekkis tal omal ajal maaspordi suvemängudel. Tema oli ühel pool võrkpallivõrku, TERKO direktor teisel pool ja mõlemad rebisid 32kilost sangpommi. „Mina sain 51, direktor 36. Sellest ajast tunnen, et on tugevust,” rääkis Stoltsen.
Sportlik on olnud ta kogu elu, aga medaleid noppima hakkas üsna hilises eas. „Olin just 60 saamas, kui noor poiss küsis: kuule, Väino, mida sa trenni teed, kui sul tulemusi ei ole? Ja siis hakkasin käima 60+ võistlustel. Nüüd teen sisesõudmist ja olen vabariigi koondises, teen võrkpalli, tulin Eesti meistriks. Teen sulgpalli, olen Eesti koondises, tennises tulin Eesti meistrivõistlustel paarismängus hõbedale. Teen mitut ala korraga ja mul on huvitav,” räägib seenior.
Lääne-Virumaa Spordiliit kuulutas Väino Soltseni ka üheks 2021.a sportlaseks – veteransportlaseks. Ja ka koduvald Väike-Maarja andis talle just aasta sportliku seeniori tiitli.
„Kui Väike-Maarja valla elanikuna võidad vabariigi võistlustel medali, siis saad Väike-Maarja spordihoones käia tasuta. See on super-spordihoone, saab käia jõusaalis, mängida sulgpalli, võrkpalli, lauatennist,” loetleb Stoltsen, kes seda võimalust usinasti kasutab.
Mees on uhke, et on aidanud sangpommi-alal ka ühe üheksa-aastase poisi oma vanuseklassis Eesti meistriks. „Ta tuli jõusaali mulle järgi, ütlesin, et poiss, sa oled liiga väike. Tema aga ütles, tahab tugevaks saada. Kutsusin siis sangpommi tõstma, õpetasin. Poiss oli väga visa, pool aastat käis ja tegi nii hea tulemuse,” rõõmustab Stoltsen. „Hiljem tuli üks 75aastane, ütles, et kuule, sina muudkui käid, mina tahaks ka. Hakkasin temaga tegelema, tuli Daugavpilsis Euroopa meistriks! Ja sai saali kõige vägevama aplausi!”
Väike-Maarja spordihoone juhataja Jane Kool ütleb, et kui Väino tuleb, siis on tal alati hea tuju. „Ta tahab kõiki õpetada, on alati positiivne. Enda kohta ütleb, et ta on pingutussõltlane. Tema jaoks on sport puhas nauding, ta ei tee seda sellepärast, et kuhugi A või B koondisse saada, vaid see on elustiil ja annab energiat. Ta tuleb, viskab sangpommi, siis mängib meiega sulgpalli, siis sõuab – ta käib trennis väga regulaarselt,” iseloomustab Jane Kool.
Praegu õpetab Stoltsen Kiltsi kultuurimajas tütrepojale lauatennist – kuu aja pärast plaanitakse minna Lääne-Virumaa meistrivõistlustele, kumbki oma vanuseklassis. Ja 19.-22. mai on Tallinnas Euroopa meistrivõistlused sangpommispordis, kuhu ta loomulikult plaanib minna.
„Olen 70, aga ei tea, mis on väsimus! Teate millest see tuleb? Sa mängid sangpommidega, su lihased on konditsioonis, sitked, tugevad, on vastupidavust. Mul ei ole mingi probleem lund visata, see ei väsita mind ega võta võhmale, loobin mõnuga,” kostab ta energiast pakatades.
