Raamatukogu lasteosakonnas näeb koolinoorte vormitud keraamikat
Lääne-Virumaa keskraamatukogu lasteosakonnas saab kuu aega uudistada Rakvere loovuskeskuses valminud waldorfkooli laste keraamikatöid inglist koorekannuni.
Katrin Uuspõld
Rakveres Pikal tänaval toimetavad kõrvuti majades waldorfkool ja loovuskeskus. Kuigi mõned waldorfkooli lapsed on juba varasemalt käinud loovuskoolis huviringides, tutvusid need kaks naabrit üksteisega veelgi rohkem savitöö ja fotograafia alase kursuse raames.
„Meie jaoks on oluline kogukonna koostöö Pikal tänaval, et meie pisike vanalinn läbi edasiste koostegemiste veidi rohkem ellu ärkaks,“ märkis loovuskeskuse juhataja Jule Käen-Torm. „Projekti puhul oli tähtis, et noored said väga palju ise teha ja kaasa rääkida, kuni selleni välja, et nad panid ise oma näituse üles.“
Klassikaaslased Krish Riar, Karmen Marie Vesiko ja Artjom Rusinov, olid ühed noortest, kes selles osalesid. Kui Karmen ja Artjom on varemgi savitööga kokku puutunud, siis Krishi jaoks oli see esimene kord. „Muidugi oli tore,“ ütles Krish, kes käib ka nii maleringis kui jalgpallitrennis. Artjom mängib veel sulgpalli ja klaverit ning osaleb loovmehhatroonika ringis, Karmen õpib harfi ja käib üldkehalises treeningus. Noored ütlevad, et mõned nende tehtud keraamikakursuse asjad on ilu-pärast kodus riiulil, aga mõned ka aktiivselt kasutuses.
Kolme kuu jooksul kord nädalas kursust juhendanud loovuskooli õpetaja Jana Mihhailova ütles, et kui esimeses tunnis enamasti vaikiti, siis hiljem oldi väga jutukad ja avameelsed. „Algul ütlesid poisid, et nad ei tea midagi ega oska midagi, aga õige pea nohistasid oma asja kallal ja ei tahtnud ära minna,“ rääkis Mihhailova.
„Oleme oma loovuskoolis märganud, et mida vanemaks lapsed saavad, seda vähem nad huvihariduses osalevad. Seda enam rõõmustas meid, et kriitilises vanuses, teismeeas, noored tulid hea meelega ja läksid rõõmsa tujuga,“ rääkis Jule Käen-Torm. Ta lisas, et on märganud ka tendentsi, justkui oleks huvihariduses poiste ja tüdrukute alad. „Kui meie ringides on eelkooliealisi poisse-tüdrukuid võrdselt, siis esimesest klassist kaovad poisid ära, sest nad lähevad maadlustrenni ja mujale, kätega tehtav neid justkui enam ei huvita. Või on siis ühiskonna suhtumine selline?“ arutles Jule Käen-Torm ja lisas, et ka nende täiskasvanute maalimis- ja keraamikaringis ei käi hetkel ühtki meest.
Savitöö- ja fotograafiakursusel osalesid aga nii neiud kui noormehed. „Kõige tublimad olid just noormehed,“ kiitis Käen-Torm ja lisas, et muidugi olid ka tüdrukute tööd toredad. „Selle projekti sisu seisnes selles, et noor kogeks, kuidas loominguline pool aitab elus igas asjas edasi. Et nad tegeleksid enda loomingulisuse arendamisega.“
Projekti teine pool sisaldas fotograafiat – õpetaja Martin Piiri juhendamisel pildistasid noored üles oma tööd ning neist sünnib igaühel väike raamat, kus ka esemete saamislugu kirjas.
„Näitusele oli päris keeruline kõiki keraamikatöid kokku saada, sest lapsed olid jõudnud juba osa töid ära kinkida või kasutusse võtta,“ märkis waldorfkooli õpetaja Merle Ruzitš ja lisas, et waldorfkoolis tehakse palju oma kätega töid, kuid igal tööl on alati praktiline eesmärk, olgu selleks kasvõi pinal, mille heegeldavad nii poisid kui tüdrukud ja kasutavad koolitundides.
Savitöö ja fotograafia alane kursus sai teoks haridus- ja noorteameti projektikonkursi „Noorte heaks“ rahastusel. Artikli juures olevad fotod on laste endi pildistatud.
