Rakvere on valmis Ukraina sõjakoldest saabujaid võõrustama
Rakvere Spordikeskuse küljes lehvivad neil päevil kaks kollase-sinist lippu, üks neist Rakvere linna, teine Ukraina riigi lipp. Spordikeskusest on saanud Virumaa vastuvõtukeskus Ukraina sõjapõgenike jaoks. See on üks neljast Eestis ette valmistatud suuremast jaotuskeskusest, ülejäänud on Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Katrin Uuspõld
„Ma ei suutnud enam diivanil uudiseid vaadata,“ ütles Kristi Rist, kes läks kolmapäeva hommikul Rakvere spordikeskuses olevasse staapi ja küsis, kuidas aidata saaks. Ta rakendati kohe vabatahtlikuna tööle. Ametilt on Rist politseinik, aga praegu on tal puhkusenädal. „Selline aktiivne puhkus,“ ütles Rist. „Reaalsus jõudis kohale, kui nägin, kuidas ukrainlasest mees tõi oma naise kahe lapsega siia ja läks ise Ukrainasse sõdima.“
Ester Vainos on pensionär, kes samuti vabatahtlik. „Ukrainlased on väga-väga tänulikud, kallistavad. Ja kui nad vaatasid meil spordikeskuse põrandat, mis kollast ja sinist värvi, siis nad rõõmustasid, et need on ju Ukraina lipu värvid,“ rääkis Ester Vainos. Ta rääkis, kuidas üks saabujatest oli abielupaar, kes oli Euroopas turismireisil, kui Ukrainas puhkes sõda. Tagasiteel jäid nad Eestisse tuttavate juurde.
Eesti Punase Risti Lääne-Virumaa koordinaator Katrin Nõlvak viitas, et Eesti ajaloos on olnud sarnane olukord. „Meie esivanemaid võeti võõrsil vastu. Ja nüüd saame meie aidata neid, kes abi vajavad,“ ütles Nõlvak.
Need naised on ühed rohkem kui sajast vabatahtlikust – Rakvere linnavalitsuse veebilehel saab jätkuvalt täita ankeedi, kui on soov vabatahtlikuna Ukraina põgenike heaks midagi teha.
Vabatahtlikel on mitmeid ülesandeid
Rakvere spordikeskuse juht ja ühtlasi staabi juht Ave Sats ütles, et vabatahtlikel on erinevad ülesanded: hügieenikoti komplekteerimine, saabunud põgeniku esmase ankeedi täitmine, registrite täitmine, süsteemist majutuse leidmine. Vabatahtlikud käivad spordikeskuses kolme tunni kaupa, neli vahetust päevas – spordikeskus on avatud iga päev kell 9-21. „Alati on staabis valvur ja vabatahtlikud, annetusi saab tuua fuajeesse,“ rääkis Sats.
Esialgu kogutakse annetusi kuni järgmise pühapäevani, 13. märtsini. „Võtame praegu vastu ainult uut voodipesu ja hügieenitarbeid. Põhjuseks on esiteks see, et me ei soovi endale üleliigset ladu tekitada ja teiseks, saadab Punane Rist selle kauba Ukrainasse tihti läbi haiglasüsteemide, nii et see on hügieeni mõttes mõistlik,“ selgitas Sats. „Olen väga tänulik, et Eesti inimene on nii lahke ja leidnud võimalused, kuidas toetada.“ Tema sõnul on pool seni kogutud asjadest juba saadetud Ukraina poole, ülejäänud hoitakse siia saabujatele – iga Ukraina sõjapõgenik saab Rakvere staabist esmatarbekoti.
Ave Sats kutsus üles neid, kes on oma transpordiga liikumas Ukraina piiri poole, tulema spordikeskusest läbi ja võtma saadetisi peale. „Ukraina kogukond Eestis andis üleskutse, et väga vajatakse magamiskotte, sellest võiks täiesti eraldi koorma komplekteerida,“ tõi Sats välja ja lisas, kui inimestel on soov annetada toitu, siis pöörduda otse Rakvere Toidupanka.
Info koondub staapi
Rakvere spordikeskuses olev staap on esmane koht, kuhu tulevad sõjakoldest Ida- ja Lääne-Virumaale saabujad. „Kui nad tulevad oma tuttava või sugulase juurde ja neil on elukoht olemas, siis soovitame end sisse seada ja lähipäevil staabist läbi tulla ja end registreerida.
Hetkel spordikeskuses ei ole keegi ööbinud, aga meil on valmisolek kuni 200 inimest siin korraga majutada paariks ööks,“ rääkis Sats.
Tervisepartneriks on Karell Kiirabi, kes vormistab tervisekaardi, Punase Risti vabatahtlikud teevad kohapeal koroona kiirtesti. Venekeelset psühholoogilst abi on põgenikel võimalik saada koostöös sotsiaalkindlustusameti ja pagulasabiga.
„Staabist saab infot, kus saab riideid, toitu, psühholoogilist tuge, ravimeid, esmaabi.
Tulevikku vaadates on oluline, et inimene saaks töökoha, saaks oma püsiva kodu, sest vabatahtlikkuse peal jõud lõppeb meil kõigil, inimesed on vaja integreerida pärisellu,“ rääkis Ave Sats.
Pakutakse majutust
Rakvere linnapea Triin Varek rääkis, et kui sõjapõgenike vool Eestisse peaks suurenema ja on vaja ajutist keskust mitmesajale inimesele, siis selleks ollakse valmis. „Oleme oma kriisimeeskonnas ülesanded jaganud ja suudame mobiliseeruda, kui riik annab meile 2-4 tundi ette teada. Sellisel juhul jäävad inimesed keskusesse lühiajaliselt, saavad pärast pikka teekonda end pesta, puhata, meil on kokkulepe toitlustuste osas. Sealt jagatakse nad erinevatele elamispindadele, mis on meil koostöös VIROLiga kaardistatud,“ rääkis Triin Varek.
Vastuvõtukeskuses on praegu väike lastenurk, aga kui keskuses majutatakse korraga paarsada inimest, on linnapea sõnul planeeritud maneež laste mängualaks. „Mul hea meel, et paljud on abi pakkunud, teiste seas ka Rakvere Teater ja meie noortekeskus, kes on valmis maneežis lastele tegevusi pakkuma,“ märkis Triin Varek.
Lääne-Viru Ühisomavalitsuste Liidu (VIROL) tegevdirektor Sven Hõbemägi rääkis, et üle 40 eraisiku on talle teada andnud, et on valmis pakkuma saabuvatele ukrainlastele majutust üle maakonna. „Kes pakub oma korterit, kus ei elata, kes on valmis mõne pere enda juurde võtma, kes pakub suvekodu, ettevõtjad pakuvad oma töötajate puhkeruume. Lisaks on majutusettevõtjaid, kes pakuvad majutust soodustingimustel. Lisaks on omavalitsustel hallatavaid pindu,“ loetles Hõbemägi.
Hõbemägi lisas, et inimesed pakuvad elamispinda tasuta, mõned on valmis ka kõik kulud kandma, aga mõned ootavad, et riik või omavalitsus kataks kommunaal- ja toidukulud.
„Ühtehoidmist ja abipakkumist on eestlaste poolt palju, see on heas mõttes suur üllatus. On neid, kes oma viimasegi tahaks anda Ukraina lastele,“ märkis Hõbemägi.
„Suur soov on, et sõjakoldest siia tulnud inimeste vastuvõtt oleks südamlik ja heatahtlik ning ka oma kogukonnas oleks mõistmist ja toetust – seda on olnud ja selle eest tohutu tänu! Aga ei tohi unustada, et see ei ole sõda rahvuste vahel. Ka enamik siinsest venekeelsest elanikkonnast ei poolda sõda, see on Putini sõda. Kutsun üles olema mõistvad ja rahumeelsed,“ rääkis linnapea Triin Varek.
Raamatukogu – Ukraina kogukonna kohtumispaik
Ukraina kogukond saab koos käima hakata Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Raamatukogu direktor Kaili Õunapuu-Seidelberg rääkis, et ukrainlased on igal ajal raamatukokku oodatud, aga esmaspäevast reedeni, kell 13-18 on Ukraina kohtumispaigaks lasteosakond raamatukogu kolmandal korrusel.
„Idee on selles, et peaks olema üks koht, kus inimesed saaksid omavahel rääkida, suhelda, infot vahetada. Lasteoskonnas saab kasutada arvutit, on tasuta wifi. Nad tulevad väga ärevast sõjasituatsioonist ja oma rahvuskaaslaste toetus on väga oluline, rääkida oma emakeeles, jagada praktilist infot. Lapsed saavad samuti turvaliselt raamatukogus aega veeta: mängida, meisterdada, raamatuid uurida. Neil on siin meelelahutus. Siin on võimalus, et emad ja lapsed on samal korrusel, tunnevad end turvaliselt,“ rääkis Õunapuu-Seidelberg.
Raamatukogu on ka tellinud ukrainakeelset kirjandust nii lastele kui täiskasvanutele. Kogu raamatukogu puudutav info jõuab ka ukrainakeelsetele flaieritele, mida saab spordikeskusest, kus põgenikud end registreerivad.
„Ehk kasvab sellest seltskonnast endast välja keegi, kes tahab lastega emakeeles tegeleda, anname kõik võimalused aega veeta ja endale rakendust leida,“ lootis Kaili Õunapuu-Seidelberg.
