Lääne-Virumaal on sotsiaaltööd õpetatud kolm aastakümmet

Rahvusvahelise Sotsiaaltöötajate Föderatsiooni algatusel tähistatakse igal märtsikuu kolmandal teisipäeval liikuva pühana rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva, selle päeva lähedal, 18. märtsil, olid Mõdrikule Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse Instituuti kutsutud kokku ka siinsed sotsiaaltöö vilistlased ja Lääne-Viru sotsiaaltöötajad. Koos Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga (VIROL) kuulutati välja parimaid sotsiaalvaldkonna tegijaid.

Katrin Uuspõld

Lääne-Virumaa 2021. aasta sotsiaaltöötaja on Rakvere vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Mirje Reinumäe; sotsiaalvaldkonna toetaja – Karis Mugamäe MTÜ-st Maria ja lapsed; aasta sotsiaalvaldkonna tegu on sotsiaalkaitse ennetustöö spetsialisti ametikoha loomine Rakvere vallavalitsuses.

Uudse ametikoha loomine oli Rakvere vallavanem Maido Nõlvaku idee, mida volikogu toetas ning kevadel saab aasta, mil uus spetsialist on ametis olnud. „Siiani  oli terve hulk inimesi, kes ei saanud oma muredele lahendusi ega osanud ka küsida, tänu uue ametniku tööle asumisele on need võimalused loodud,“ rääkis Maido Nõlvak ja viitas, et uued võimalused puudutavad nii lapsi, vanemaid kui eakaid. „See on tuhandekordselt end ära tasunud,“ kinnitas Nõlvak. Ta lisas, et ka teistest omavalitsustest on käidud uut lähenemist uurimas ning kaalutakse analoogsete töökohtade loomist. Tervemad perekonnad, vähem koolist kõrvalehoidmist, vähem üksildustunnet eakatel, tegelemine vaimse tervisega on Nõlvaku sõnul ühed näited sellest tööst.

Tunnustused

VIROLi sotsiaalkaitsekomisjoni juht Kersti Suun-Deket märkis, et aasta sotsiaaltöötaja Mirje Reinumäe panus valdkonda on olnud suur, ta on töötanud peaaegu 30 aastat sotsiaaltöötajana. Ühtlasi autasustas Mirje Reinumäed mõned päevad varem Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon oma rinnamärgiga.

„Kui alustasin endises Rakvere vallavalitsuses, siis sotsiaaltöötajaid praktiliselt ei olnud, alles hakkasime seda ala õppima ja süsteemi välja töötama. Töö ei olnud võõras, sest olin eelnevalt ametiühingus, kus tuli abivajajaid aidata,“ rääkis Mirje Reinumäe ja lisas, et talle on alati väga meeldinud inimestega töötada. „Olen pärit kuuelapselisest perest, kus vanemad toetasid nooremaid ja koos saime kõigega hakkama. Ma õppisin raamatupidamist, aga ega numbrid mulle nii väga ei meeldi, mulle meeldivad inimesed!“ rääkis Reinumäe. „Kui leiame ühised lahendused ja näen rõõmsaid silmi, siis see läheb väga korda. Minu jaoks on oluline, et meie valla inimesed ei ole näljas ega külmas, et neil oleks olemas eluase.“

Kolmekümne aastaga on tema hinnangul töö muutunud ja paremaks läinud. „Nüüdseks on välja kujunenud võrgustik. Politsei, ettevõtjad, koolid, lastekaitse, teised sotsiaaltöötajad – see on meeskonnatöö,“ ütles Mirje Reinumäe.

Sotsiaalvaldkonna toetaja tiitli saanud Karis Mugamäed iseloomustati kui olulist kaasamõtlejat. „MTÜ Maria ja lapsed pakub perekodu ja järelhooldusteenust ja on saanud lisarahastust mitmetest projektidest, et pakkuda maakonnas pereteraapiat vähekindlustatud peredele,“ tõi Suun-Deket välja.

Hea töö eest tõsteti esile ka teised nominendid: Rakvere sotsiaalkeskuse tugitöötaja Kaja Roolaht, Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja, mille kollektiiv Raili Raja eestvedamisel juba aastaid Rakvere päevakeskuse lastele teeb jõulupeo ning kingitused. Samuti on MTÜ JCI Rakvere ja Maris Tekkel korraldanud laste jõulupuu heategevusprojekti. Head tööd on Suun-Deketi sõnul teinud ka Roelas MTÜ Johanna, kes erivajadustega inimestele aastaid mitmeid teenuseid pakub ja Sigrit Kullang, kes on lühikese ajaga arendanud Imastus Hooldekodu teenuste kvaliteeti.

Sotsiaaltöö õpe Mõdrikul

Tänavu täitub 30 aastat sotsiaaltöö õpetamisest Lääne-Virumaal. Üks õppejõud, kes sotsiaaltöö õpetamisega algusest kuni tänaseni tegev, on Meeli Männamäe. „Alustasime Rakvere pedagoogikakoolis, kus koolitasime hooldustöötajaid põhikooli baasil ja sotsiaalpedagooge keskkooli baasil. Ühinesime Mõdriku Tehnikumiga Lääne-Virumaa kutsekõrgkooliks ja jätkasime Mõdrikul sotsiaaltöö õpetamisega, nüüd oleme ühinenud Tallinna Tehnikakõrgkooliga. Rakenduskõrgharidusõpe on võrdsustatud bakalaureusega,“ rääkis Männamäe lühidalt 30aastasest sotsiaaltöö õpetamise ajaloost Lääne-Virumaal.

Mis puutub praegusesse aega, siis on Männamäe sõnul kaugõppes sotsiaaltöö erialal konkurss suurenenud, kolme aastakümnega on pidevalt paranenud hooldusvahendid ja juurde on tulnud ka tehnoloogilisi vahendeid. „Covidi periood on muutnud murelikuks, tudengitel on olnud keeruline osaleda praktikal,“ märkis ta.

Üks sotsiaaltöö tulevikusuundasid on Meeli Männamäe sõnul aga ökosotsiaaltöö. Selleteemalises rahvusvahelises projektis „Healing Greenery“ on ka teenusmajanduse instituut parajasti osalemas. Projektijuht Kaie Kranich selgitas, et ökosotsiaaltöö ehk rohesotsiaaltöö käsitleb inimese suhestumist teda ümbritseva keskkonnaga. „Teatav looduskeskkond pakub tervenemisvõimalust, seda mida inimene vajab, lahendab ta emotsionaalseid ja kognitiivseid vajadusi,“ selgitas Kranich.

Kasutusel on nii roheteraapia, mis hõlmab näiteks aiandusteraapiat, aga ka meelteaedade kasutamist, kus taimede nuusutamine ja puudutamine kutsuvad esile positiivseid impulsse, aga ka loomateraapia, kus on oluline inimese kontakt loomaga.