Rakvere valla vabatahtlikud ja ametnikud aitavad ukrainlastel kohaneda
Rakvere vallas on värske Ukraina kogukond ligi sajaliikmeline, enamik valla põllumajandusettevõtetes töötavate ukrainlaste pered ja tuttavad. Lapsed elavad kooli- ja huvitegevusellu sisse, koos vanematega käiakse keelekohvikus ja mälestuspalvusgi on peetud.
Rakvere valla haridus- ja noorsootöönõunik Monica Jaanimetsa sõnul on nende vallas hetkel ligi 30 lasteaia- ja kooliealist last, kellest mitte kõik ei ole avaldanud soovi koolis-lasteaias käima hakata. „Paljud eelistavad õppida distantsõppel kodus, mõned Veltsi piirkonna lapsed käivad Veltsi koolis ja Sõmeru-Uhtna lapsed on oma Ukraina distantsõppel Sõmeru kooli ruumides, pärastlõunal on aga neil huvitegevused,“ selgitas Jaanimets.
Nad saavad osaleda Noorte Loodus- ja Tehnikamaja ja noortekeskuste ettevõtmistes, muuhulgas tehnoloogiaringis, saviringis ja pärastlõunasel ajal on plaanis ka eraldi eesti keele õpe.
Tervele perele mõeldud keelekohvik toimub teisipäevaõhtuti ja selle eesmärk on selgeks saada esmane suhtlussõnavara. „Esimesel korral õpiti ligi tund aega eesti tähti ja tehti ka koos kiluvõileibu ja kama,“ rääkis Piret Laidroo Sõmeru Noorte Loodus- ja Tehnikamajast, lisades, et kiluvõileivad oli kolm ühes: midagi eestipärast, midagi, mil kohvikuga pistmist ja keeleõpe, et selgeks saada mõned toiduainete nimed.
Enamik Ukraina lasteaialastest käib Uhtna lasteaias avatud rühmas, kus ka ukrainlastest lasteaiaõpetaja ning abiline.
Rakvere vallavanem Maido Nõlvaku sõnul nende valla sõjapõgenikest enamus kohalikes põllumajandusettevõtetes ja ehitusettevõttes töötavate ukrainlaste pered ja tuttavad.
„Eks me oleme mõned ämbrid juba läbi kolistanud, mõni vabatahtlik, kes liiga palju ülesandeid enda peale võttis, on läbi põlenud, aga võtame õppust,“ oli Nõlvak optimistlik.
Korraldatud on humanitaarabi jagamine nii riiete kui mööbli osas ning kohandatakse majutusruume valla sotsiaalpindadel. Vallavanema sõnul on kohalikud ettevõtjad, kelle juures ukrainlased töötavad, väga kiiresti reageerinud ja aitavad kortereid remontida. „Tean ettevõtjat, kes nädalaga tegi kaks korterit korda ja juba on pered ka sisse kolinud, kaks korterit on tal veel remonditud saamas,“ rääkis Nõlvak. „Kutsume ka inimesi üles kasutama võimalust, et pikka aega tühjana seisnud korterid koostöös ettevõtjate, heade inimeste annetuste ja vallaga korda teha ja üüripinnana kasutusse anda. See väärindaks kinnisvara ja kui ukrainlased ka ühel päeval lahkuvad, siis on korter paremas korras. Igal juhul on see tänane võimalus kohalike inimeste jaoks.“
Sel nädalal eraldas Rakvere vallavolikogu 100 tuhat eurot reservfondi Ukraina sõjapõgenike abistamiseks. „Ukraina inimesed vajavad abi praegu ja peame tegutsema, me loodame, et riik midagi tagasi ka annab. Lasteaia- ja koolikohad, huviharidus on suured summad, võtame ka kaks Ukraina inimest tööle lasteaeda, kaks kooli,“ selgitas Maido Nõlvak.
Vallavanema sõnul tuli hiljuti kokku puutuda ka valdkonnaga, millele veel mõeldagi ei osatud. Nimelt sai ta pühapäeva hommikul teate, et ühe Rakvere valda jõudnud Ukraina mehe sõjas viibiv poeg hukkus. „Me ei olnud sellise asja peale veel jõudnud mõelda, kus inimesed saaksid oma lähedasi leinata. Me ei saa Tõrma surnuaeda nii kiiresti isegi sümboolset risti panna, kus ukrainlased saaksid sõjas langenud lähedasi mälestamas käia. Aga leidsime lahenduse baptistikoguduse pastor Gunnar Kotieseniga ja pühapäeva õhtul oli Rakveres baptistikoguduse kirikus neile palvus. Lisaks isale, kelle poeg hukkus, oli pea kolmkümmend meie kogukonna ukrainlast osalemas. Teenistus oli väga südamlik, mul ja kõigil ukrainlastel olid silmad märjad. Risti all sai süüdata küünlad, oma mure välja rääkida, ukrainlased said hingerahu,“ kirjeldas Maido Nõlvak.
Katrin Uuspõld
