Koduõue mänguväljak – üheksa korda mõõda, üks kord osta
|Lääne-Virumaal Vinnis tegutseva Gardenistase kaubamärgiga K-wooden Production Grupp OÜ omanik Taimo Kaldma ütleb, et mänguväljaku ost oma koduõue peaks algama sellest, et korralikult läbi mõelda, millist mänguväljakut on vaja, milliseid funktsioone see lapse jaoks täitma peaks.
Kaldma sõnul on õige suurem viga, et ostetakse kiiruga kõige soodsama hinnaga mänguväljak ja siis selgub, et see ei sobi: on lapse jaoks liiga igav või hoopis valede mõõtmetega. „On väga madalaid mudeleid, 1.80 kõrgusega, inimene kodulehel ei süvene mõõtudesse, vaatab vaid soodsat hinda, aga kui kodus kokku pannakse, saadakse aru, et liiga väike,“ kirjeldas Kaldma ette tulnud juhtumeid.
On mänguväljakuid, mis kasvavad koos lapsega, nii et kui paariaastasele lapsele osta lihtne mänguväljak, kus on kiigekoht ja liumägi, saab hiljem juurde valida uusi mooduleid ja detaile: liivakasti, ronimisseina, – võrgu, – redeli, binokli, pikksilma, onni, rooliratta.
„Ka kiigeistmeid saab välja vahetada alates beebiistmest ja lõpetades kummkattega istmega, kus metallplaat sees ja mis kannatab üle saja kilo raskust kiikujat,“ tutvustas Taimo Kaldma.
„Mänguväljakud on ajas kiiresti muutunud: viis aastat tagasi oli stampmänguväljak selline, kus kiiged ja liumägi. Nüüd on kodukasutaja mänguväljak multifunktsionaalne keskus, kus on onn, turnimine, ronimisvõrgud. See kõik pakub 2-12 vanuses lastele tegevust. Hinnad jäävad vahemikku 500-2000+ eurot ning viimasel ajal ostetaksegi rohkem kallimaid komplekse, mida laps saab kasutada aastaid,“ rääkis Kaldma.
Mis puutub hindadesse, siis mullu tõsteti neid Kaldma sõnul kahel korral, ka tänavu on ette näha hinnatõusu, sest puidusektoris on kriis. „Puidu hind on tõusmas ja see mõjutab mänguväljaku lõpphinda. Praegu on meil vana toorainet veel sees, aga kui see otsas, tuleb ka hindu paraku tõsta,“ rääkis ettevõtja.
Õige paigaldus on mänguväljaku puhul väga oluline. Paljudes komplektides on kaasas spiraalankrud, mille üks ots läheb maasse, teine puidust tala külge. „Spiraalankru puhul võib intensiivse kasutuse ja pehme maapinna korral see järgi anda. Aga on ka F-ankur, mis on veelgi tõhusam, sest see betoneeritakse maa külge. Siis ei mõjuta tuul ega mänguväljaku hoogne kasutus,“ rääkis Taimo Kaldma.
Kiige alla soovitas ta panna kummimati või loodusliku puukooremultši, et muru kiige all ei muutuks mudamülkaks. Liivakasti paigaldades oleks aga mõistlik põhja panna geotekstiil, mis ei lase umbrohul liiva sisse kasvada. „Tihti kiputakse geotekstiili asemel panema kilet, kuid see ei ole hea mõte, sest vihma korral ei saa vesi ära valguda,“ selgitas Kaldma.
Liiva ostmisel soovitab ta spetsiaalset sõelutud liivakastiliiva, ehitusliiva sees on kive, mida väikelapsed kipuvad suhu pistma.
Põhikonstruktsiooniks on mänguväljakutel puit, enamasti immutatud puit, mis kestab kauem. „Paari aasta pärast hakkab pleekima ja tuleks puidukaitsevahendiga üle töödelda,“ soovitas Kaldma. „Igal kevadel tuleks mänguväljak üle kontrollida, et kinnitused oleks tugevad, et plastikust liurennis või kiigel ei oleks mõrasid. Kui mänguväljakut korralikult hooldada, kestab see vähemalt kümme aastat.“