Raamatukoguhoidja soovitab: Ilmar Roots „Susi. Meie rahvuslooma 523 nime“
Aasta 2022 on kuulutatud raamatukogu teema-aastaks. Kuulutajas ilmuvate raamatututvustustega aitavad Lääne-Virumaa raamatukoguhoidjad sellele kaasa.
Aeg-ajalt võib tekkida soov lugeda suurte ja tummiste romaanide vahele midagi kergemat, kuid mitte kerglasemat. Sel puhul soovitan kätte võtta Ilmar Rootsi raamatu „Susi. Meie rahvuslooma 523 nime“.
Kuna üks minu esivanematest on kandnud perenime Hunt, ning kasvanud olen jahimehe tütrena, siis tundub mulle kõik hundiga seotu huvitav ja lähedane.
Kõlab uskumatult, kuid tuleb välja, et nii hullult palju, 523, ongi hundi peitenimesid Eestis üles tähendatud. Ei tea, kas põhjuseks on meie erakordne keele- ja meelerikkus või usin ülestähendamine, aga see arv olevat kuuldavasti maailma suurim omasuguste seas ning praegu tegeldaksegi selle saavutuse lisamisega Guinnessi rekordite nimekirja.
Raamatus on hundi peitenimed jaotatud näiteks kehaehituse (kuivaluine), karva värvuse (hall härra, halljõnn), hundi kui koerlase (metsamuri, rabapeni) või elupaiga (metsaonu, võsavasikas, pajujuss) jne järgi. Lisaks on susil umbes 150 nime, mis nende eelnevate omadustega ei seostugi, näiteks kirjakandja, nahkvarrukas, sabajunker, ja isegi õnn!
Raamatule on kirjutanud järelsõna folklorist Mare Kõiva, kes avab sellise erakordse kogu tagamaid. Huvitav on ka see, et peitenimed tihtipeale rõhutavad austust ning isegi asetavad looma inimesest kõrgemale või võrdsele positsioonile (metsa kuningas, metsahärra). Vahel aga seostavad nimetused hunti kuradi endaga, vahel mütoloogiaga, aga on ka solvavaid nimetusi (igavene nuhtlus, vana tolvan).
Raamatu toimetaja Helen Arusoo ülevaade „Hundid ja inimesed“, kirjeldab meie inimeste ja huntide kõrvuti elamist ja suhteid läbi sajandite.
Raamatut kaunistavad Eesti tippkunstnike eriilmelised illustratsioonid, rikastades veelgi seda kaunist ja kasulikku raamatut.
Aga miks siis mitte nimetada hunti hundiks? Asendus- või peitenime kasutamine võimaldas uskumuse kohaselt soovi korral kontakti vältida või suunata seda oma soovi järgi. Seepärast tasuks ka tänapäeval metsa minnes või lambakarja pidades hundi peletuseks üks soov või loits tema peitenimega öelda. Ehk aitab?
Lisaväärtusena väga huvitavale lugemisele on sel raamatul soovi korral ka praktiline kasutusvõimalus. Miks mitte võtta mõni hundi peitenimi koos kõigi lisanditega tugevaks parooliks internetikurjamite eemal hoidmisel. Valik on väga suur, näiteks meT5av6h1 või k66s1Kukytt või UduKybar523 …
Ilmar Rootsile jäi see raamat viimaseks. Tunnustatud zooloog ja jahindusloolane, mitme raamatu autor, kelle elutööks kujunes hundi mineviku ja rahvapärimuste uurimine, lahkus 2021. aasta hundikuul meie seast. Raamatu väljaandmist toetasid teiste hulgas ka tema pojad.
Sirje Reinula,
Jäneda raamatukoguhoidja
