Peagi algavad Rakveres jälle seltskonnatantsukursused, mida viib läbi tantsutreener Mairold Millert. Tema sõnul muudab tantsuharjutus inimese enesekindlamaks.

Tõnu Lilleorg

Mairold, alustasite siin Rakveres kursuste andmist kevadel, läks vist hästi, et üritus jätkub juba 16. oktoobril?

Tegelikult saimegi aru, et grupid tulid kevadel ilusti täis, nagu me lootsime, ja rahvale meeldis. Tavaliselt on nii, Tallinnas vähemalt, et paljud tulevad ja proovivad ning vahepeal ei viitsi jälle käia. Aga Rakveres oli see, et keegi ei julgenud puududa, et äkki jääb maha või midagi, hästi tore seltskond on siin. Tundub, et kõik soovivad jätkata ja loodetavasti tuleb uusi veel peale.

Kursused koosnevad 10 treeningkorrast.

Jõuludeks saavad siis tantsud selgeks?

Jaa, nendega, kes alustavad nüüd täitsa algusest, õpime ära arvatavasti üheksa tantsu ning kui kümnes tund läbi saab, peaksid üheksa tantsu põhisammud muusikasse tantsitavad olema ilma raskusteta. Muidugi on see küllaltki väike aeg, kuid vähemalt ei jää õpituga kuskil hätta. Kindlus tuleb muidugi pika aja peale, kuid selle ajaga õpivad nad nii palju, et saavad hakkama.

Kui nüüd lugeja käib mõttes läbi, kui palju tema tantsida oskab ja kus tantsida saaks, siis mida silmas pidada?

See ongi nii, et seltskonnatantsupidusid väga ei korraldata. Kus saab õpitut proovida, on juubelid, pulmad, jõuluballid. Aga ütleme nii, et rumbat ja tšatšat, fokstrotti, selliseid tantse saab tantsida ka tänapäeva raadiohiottide järgi.

Ahhaa, poleks osanud arvatagi!

Tunned kuskil diskoteegis, kus tuleb rohkem ladina muusikat, et tahaks püsti tõusta ja teha mõned liigutused, et sai õpitud tšatšat. Väga suur protsent raadiohittidest on tehtud tšatša rütmi ja tempoga, neid oskusi saab kindlasti kuskil kasutada. Raskem on kindlasti tango ja sambaga, nendeks on vahest spetsiaalsemad kohad olemas.

Soojamaareisil võib ka sattuda mõnda tantsukohta.

Ma usun, et jah, sellised eestlastele lähemad riigid, kus käiakse, Hispaania näiteks, nendes on kindlasti sellised kohad olemas. Just need muusikastiilid, mida mängitakse eriti Hispaanias, annavad alati võimaluse tšatša ja rumbaga olukorrast välja tulla.

Kas teile meeldisid enam ladina-ameerika või standardtantsud?

Oma tantsukarjääri esimeses pooles meeldis ladina-ameerika rohkem, lõpus jälle rohkem standard. Just tulemuste pärast, tulemused standardis olid nii mitmekordselt paremad, et sai rohkem harrastatud seda, mis paremini välja tuli.

Kuidas Rakvere Eragümnaasiumi ruumid treeninguks sobivad?

Ideaalselt, piisavalt suur saal ja mis mulle meeldib, et see pole umbne, kogu aeg on piisavalt õhku. Okei, kui mais olid väga tulised ilmad, oli palav, kuid siis oli igal pool palav tantsida. Aga hästi mõnus avar ja selline õhuküllane ruum. Ja põrand oli väga hea ja helitehnika on sees olemas, muusika kajab hästi üle saali, selles mõttes mõnus.

Kas seal on peeglid ka seintel?

See on ainuke puudus. Kui tantsu õppida, siis on alati mugavam, kui sa ka näed, mida sa teed. Samas, kui mina ees teen, saavad nad mind kopeerida ja siis ise proovida. Saali mõlemal pool on tegelikult aknad. Kui nüüd talve poole läheb õhtul pimedaks, siis akna peegeldusest saavad tantsijad end näha.

Mida tantsuoskus eluks annab?

Ma arvan, et pärast tantsukursuse läbimist tunned ennast natuke enesekindlamalt, kui tahad püsti tõusta ja minna tantsima, ei pea liiga muretsema. Okei, sa natuke muretsed, kas tuleb nüüd kõik sama hästi välja kui trennis, aga hirm läheb väiksemaks. Loomulikult on kursustel üks põhirõhk sellel, kuidas sa seisad ja kuidas sa tantsu ajal ennast hoiad. Et sa poleks selline tänapäevane seljakotiga sportlane, lodev ja küürus, kes tuleb kossa-kossa trennist. Vastupidi, sa tuled trennist ja kõnnid palju sirgemini, kui sa seda eales teinud oled.

Mairold Millert sai tantsuõpetajana tuntuks telesaates „Tantsud tähtedega“, kus 2011. aastal saavutas ta koos Anna Levandiga teise koha. Foto: Kanal 2

____________________________

Mis on tšatša?

See tants, ka nimekujudega cha-cha-cha ja tša-tša-tša, sündis Kuubal eelmise sajandi 40ndatel. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine ja põlved sirutuvad löökide vahel. Tšatša tempo on 28–30 takti või umbes 120 lööki minutis. Võistlustel tantsitakse tšatšat ladina-ameerika tantsude seas teisena. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teise seletuse järgi tuleb tšatša nimi Kuuba rahvapärase rütmipilli guiro raputuse kõlalisest kirjeldusest.

allikas: Vikipeedia