Tobia külas vaagiti kriisi mitme nurga pealt

OG Elektra värskelt valminud sündmuskeskuses Rakvere vallas Tobia külas peetud Lääne-Viru arengukonverentsil „Kriis loob homse“ kõlas muuhulgas mõte, et kriis on võimalus.

Katrin Uuspõld

Kui Tallinna tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend umbes poole aasta eest käis välja mõtte korraldada konverents Tallinnast väljaspool, Lääne-Virumaal, et saada kontakti siinsete ettevõtjatega, siis oli parajasti „poolteist kriisi käsil“, nagu ta tabavalt väljendas. Vahepealse ajaga paraku kriise lisandus. „Kriis loob homse siis, kui tuleme toime muutuste juhtimisega,“ märkis Lend.

Moderaator Marko Reikopi küsimusele, kas kriis on meil käes, vastas transiidi- ja majandusekspert Raivo Vare, et kriis on meil juba tükk aega käes. Pandeemiakriisile on lisandunud energia ja inflatsiooniteema, sõda Ukrainas ja migratsioonikriis.

„Kriisiseisund on normaalne seisund,“ ütles Vare ja rõhutas, et kriisi korral tuleb teha plaane ja stsenaariumeid tegutsemiseks.

Ta tõi välja, et Eestile vajalikud plaanid on riigikaitse, migratsiooni ja majanduse valdkonnas. Vare täheldas, et investoritel on tekkinud edasilükkamise fenomen. „Mul on natuke deja-vu tunne. 90ndate keskpaigas vaadati meid kui Venemaa külje all olevat kahtlast kohta. Nüüd on sama olukord,“ rääkis Vare ning viitas, et võti on selles, et me ei tohi oma praeguseks saavutatud head mainet ära rikkuda. „Tuleb olla pidevalt pildil,“ leidis Vare.

Küsimusele, kas sõda võib ka Eestisse üle kanduda, vastas Raivo Vare eitavalt. „Aga ohutunne peab olema,“ rõhutas ta ja lisas, et pingeteks ja pingete kasvuks tuleb meil valmis olla.

Venemaast lahti lõikamise aktsioonid avaldavad mõju meie majandusele, Vare tõi välja, et järsult on kukkunud kaubaveod, löögi on saanud väetised ja metallid, hinnad on üles läinud ning asendustarnijaid ei ole igale poole kiiresti leitud. „Tekkinud on eelis omamaisele,“ ütles Vare ja viitas, et rahvusvahelistes tarneahelates algas regionaliseerimisprotsess juba enne Ukraina sõda.

Põllumees peab olema paindlik

Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusnõunik Argo Peepson tõi välja toidujulgeoleku tähtsuse. Tema sõnul suudab Eesti end lihaga varustada, kala püütakse rohkem kui ise tarbime, kuid köögiviljaga varustamises lood nii head ei ole.

Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtja Jaak Läänemetsa sõnul on praegu igal tehtud otsusel kallim hinnalipik. „Kui varem maksis lämmastikväetise tonn 200 eurot, siis nüüd 1200 eurot,“ tõi ta näiteks. Asendist ja kliimast tulenevalt peab ta Eestis mõistlikuks segapõllumajandust ehk looma- ja põllukultuuride kasvatamise kombineerimist. Põllumeestel on võetud suund rohkem talivilja külvata kui varem. „Pea pool külvipinnast on talivilja all,“ märkis Läänemets ja põhjendas, et nõnda on tulusam ja ka keskkonna seisukohalt mõistlikum, sest mida vähem seisab põld nö musta mullana, seda parem. „Põllumees peab olema paindlik – kohandub ilmastiku ja poliitikaga. Põhiline on ellu jääda,“ ütles Jaak Läänemets.

Aasta põllumees 2020 Kaja Piirfeld nimetas, et piimandussektoris on arengukohaks väärindamisvõimalus. „Tulevikus ei ole toit enam ainult toit, olulisemaks muutub, mis on selle taga ja sees,“ leidis ta.

Elu väljaspool Tallinna

Tartu ülikooli inimgeograafia teadur Ingmar Pastak nimetas, et alates 2016. aastast rännatakse Eestisse rohkem sisse teistest Ida-Euroopa riikidest aga tagasi tulevad ka vahepeal Soomes elanud eestlased. Tööjõurände puhul on Eestis ülemvõim Tallinna käes, teistesse linnadesse, ka Rakverre, tullakse tööle aga ümberkaudsetest kohtadest.

„Kõik omavalitsused näevad vaeva, et neile elama tuldaks,“ nentis Rakvere linnapea Triin Varek. Rakvere puhul on tema hinnangul selleks hea elukeskkond olemas, kuid napib elamumaad noortele peredele ning vabasid elamispindu.

Tallinna tehnikakõrgkooli arhitektuuri õppejõud Toivo Tammik nimetas, et oli äsja rääkinud Rakvere endise linnarhitekti Oliver Alveriga sellest, et Rakveres on ellu viidud hullumeelsed projektid. „Üheski linnas ei ole nii palju võimsaid kujundeid kui Rakveres,“ rääkis Tammik ja viitas tarva kujule, linnusele. „Rahu ja tasakaalu pakuvad väiksem linn ja maakoht rohkem,“ ütles ta.

Meta Advisory tööandja turunduse ekspert Ann Hiiemaa sõnul on omavalitsustel kõige olulisem kõnetada neid, kes hakkavad peret looma ja hindavad rahulikku keskkonda, sest nemad on valmis Tallinnast kolima väiksematesse linnadesse, kus vahemaad on väikesed, keskkond rahulikum ja on võimalik rohkem keskenduda oma perele.

Mis puutub töövõimalustesse, siis Hiiemaa sõnul on tööjõukriis ülemaailmne ning pärast covidit on muutunud ka inimeste ootused tööandjale ning sissetuleku suurus ei ole enam kõige tähtsam. „Inimesed ootavad eelkõige tasakaalu, et saaksid tegeleda nii töö- kui eraeluga,“ tõi ta välja.

Arengukonverentsi korraldas Tallinna tehnikakõrgkool koostöös Lääne-Viru omavalitsuste liiduga.