Käsitööhuvilised naised esitlevad oma nõelasilmast tulnud rahvarõivaid
Sel laupäeval on hea võimalus oma silmaga näha Virumaa rahvarõivakoolis valminud siinsete ja ka kaugemate kihelkondade rahvarõivad, kus nende meistrid ka ühtlasi räägivad rõivaste sünnilugusid. Laulu ja pillimänguga lööb kaasa ka rahvamuusikaansambel Kungla. Seda kõike 23. aprillil kell 12 Rakvere linnavalitsuse valges saalis.
Katrin Uuspõld
„Rahvarõivaste maailm on nagu põhjatu kaev – mida rohkem teada saad, seda rumalamana end tunned,“ leidisVirumaa rahvarõivakooli eestvedaja Kersti Loite, kellelt on ilmunud ka väga põhjalik ja mahukas raamat „Virumaa rahvarõivad“.
Kersti Loite selgitas, et muuseumisse on originaalesemed korjatud enamasti üksikesemete kaupa, väga harva on ühest perest saadud kaks eset, mis lubaks oletada, et neid kanti koos. „Kui paneme komplektiks kokku seeliku, käised, vöö ja teised esemed, vaatame eelkõige ajastut ja piirkonda ja värvide kokkusobivust,“ rääkis Loite ja lisas, et on kahju, et pole võimalik enam rääkida 18.-19. sajandi inimestega ja neilt küsida, miks mõne koha peale pandi punast, mõnele sinist värvi. „Võibolla on sel oma maagiline tähendus, aga kahjuks ei ole seda kõike kirja pandud kogumise ajal. On tehtud vaid üksikud märkmed, näiteks, neid käiseid „tarvitati pidul ja kirikuskäimiseks“. See on põnev maailm, mida sügavamale lähed, seda rohkem tekib huvi ja tekivad ka seosed,“ teadis Kersti Loite.
Huvitavaid seoseid ja lugusid tekkis rohkesti ka Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi eestvedamisel teoks saanud rahvarõivaste valmistamise koolitusel, kus õpetajateks oma ala meistrid. 2019. aasta sügisel alanud koolitusel täitusid kohad käsitööhuvilistega väga ruttu ning lõpetajaid on tänavu kevadel 17. „See on väga eriline seltskond, kes on ette võtnud nii aeganõudva töö. Arvan, et kui ei oleks olnud koroonat ja kaks aastat õppetööd ei oleks pikenenud kolmele aastale, siis oleks olnud lõpetajaid kindlasti rohkem,“ arvas Loite, kes ise läbis sama kursuse 90ndate alguses Rahvakultuurikeskuses. Ta viitas, et kursuseid on Eestis tehtud mitukümmend aastat, kuid Rakveres nüüd esimest korda.
„Selle kolme aastaga saime kursuslastega justkui ühiseks pereks, kel on ühine hobi ja keda rahvarõivateema nii sügavalt kõnetab. Neil, kes lisaks rahvarõivastele tegid ka kirjaliku uurimustöö, on võimalik taotleda rahvarõivameistri 5. taseme kutsetunnistust,“ rääkis Loite.
Üks kursuslastest on keemiainseneri haridusega Külli Münter, kes oma igapäevast leiba teenib toiduohutusspetsialistina, kuid käsitööd armastab juba lapsest saati. Naine võttis sihiks, et kolmekümnendaks pulma-aastapäevaks teeb endale ja abikaasale rahvarõivad. Koroona tõttu jäi aastapäevapidu ära ning ka rõivaste valmimine võttis rohkem aega, kuid ilus ja väärikas komplekt Kadrina rahvarõivastest on nüüd Münteritel riidekapis pidulikeks puhkudeks rippumas.
„Kuna mina läksin Kadrinasse mehele ja elame nüüd Kadrinas, siis pidin tegema just Kadrina rahvarõivad,“ rääkis Külli Münter. „Me mõlemad tegeleme ka rahvatantsuga. Tantsima me neis küll ei lähe, aga pidulikul puhul, kus ilus olla, paneme ikka selga! Selliseid üritusi tuleb kindlasti.“
Naine rääkis, et avastusi pakkus rahvarõivaste tegemine igal sammul. „Nõukaajast teab enamik vaid teatud seelikutriipudega rahvarõivaid, tegelikult on neid palju rohkem, nagu ka käisemustreid. Tavaliselt osatakse eristada Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti ning saarte rahvarõivaid, aga millisesse kihelkonda midagi kuulub, seda vahet teevad vaid asjaarmastajad,“ rääkis Külli Münter.
Enda käised tegi ta muuseumis olevate käiste järgi, mille põhjal saaks tema sõnul valmistada veel kolmed erinevad käised. „Võtsin aluseks eksemplarid, mida ei ole varem tehtud. Võin tõesti öelda, et mul on ainulaadne komplekt, need on küll muuseumis olemas, aga keegi ei ole järgi teinud,“ rääkis Külli Münter ja lisas, et nende kursus tegigi rahvarõivaid, mis ei ole nii laialt levinud.
Laupäeval tulevad need kõik Rakvere linnavalitsuse valges saalis esitlemisele, näha saab Kadrina, Rakvere, Simuna, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Iisaku, Lüganuse, Kuusalu, Jõelähtme ja Muhu kihelkondade rahvarõivad. Osalemine on kõigile prii.
Koolitused toimusid SA Virumaa Muuseumide ruumides kord kuus laupäeviti ja pühapäeviti Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning MTÜ Rahvarõivas koolitusprogrammi alusel. Koolituste läbiviimist toetas Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuri programm. Kursuslastel valmisid rahvarõivaste põhikomplektid ehk vähemalt viis eset.
