Tallinnas Kalamajas asuvas kultuurikeskuses mängib Tallinna Linnateater nüüd ka lavastust „Lantimiskunstnikud“, kus säravad seitse tunamullu lavaka lõpetanud noornäitlejat.

Tõnu Lilleorg

Kes lähemat huvi teatriskäimise vastu tunneb, on ilmselt kuulnud, et Tallinna Linnateatri etendustele pileti saamine pole niisama lihtne. Teatri enda saalid on väikesed ja rahva tung etendustele suur. Alates sügisest on Salme laval Paavo Piigi ja Diana Leesalu lavastatud „Lantimiskunstnikud“, mis esietendus küll juba kaks aastat tagasi, kuid on endiselt heas löögihoos. Teatri pressiesindaja Ruudu Raudsepp selgitas, et Salme kultuurikeskuse suurde saali on johtuvalt publikuhuvist üle viidud neid lavastusi, mille puhul on see võimalik olnud, ilma et kunstiline tase kannataks. Varem on olnud sellisteks tükkideks “Palju õnne argipäevaks!” ja “Hecuba pärast”, samuti “Eesti filmi laulud”, ning nüüd uuena “Lantimiskunstnikud”, mille järgmised etendused on novembris ja jaanuaris.

Meistervõrgutajaks kursustel

Lantimis- ehk külgelöömise teemat kaasaegsete noorte seas avav tükk jutustab muhedas võtmes suhterindel äpardunud mehepoegadest, kes vastassooga kontakti saamiseks võtavad jalge alla tee lantimiskoolitusele. Koolitust viib läbi kogenud naistemees, keda mängib Karl-Andreas Kalmet, tema vend Henrik esitab kolmekümneaastast programmeerijat, kes endiselt ema juures elab. Kui esmalt tutvuvad kursandid teooriaga ning tuunivad oma riietumisstiili, jätkub edasine väljaõpe juba baarides ja ööklubides. Naisosades näeb Maiken Schmidti ja Liis Lassi, kes mängivad nii loomamustriga kleitides klubikülastajaid kui ka kuulsat lauljat, ühe noormehe ema ja ühe noormehe südamedaami. Märt Pius mängib samuti koolitusel osalejat ning tema vend Priit Pius astub üles bravuurika telesaatejuhina. Kaspar Velberg esitab kolmandat kursuslast, kes õpitud teooria samuti suure eduga praktikasse viib. Kuid lavalugu pole mõistagi vaid üheplaaniline, kõigel juhtuval on oma kaasmõju, mis annab tegelastele mõtteainet.

Suurem saal sütitab näitlejaid

Üks tüki lavastaja Paavo Piik hindab lavastuse ülemineku uude, suuremasse mängukohta põnevaks väljakutseks. „Meil oli vaja uues saalis end kehtestada, alguses oli väike hirm,“ ütles Piik. „Komöödia on selline asi, et mida rohkem publikut saalis, seda paremini see sütitab näitlejaid, ja vastupidi, näitlejad saavad paremini publikut käima tõmmata. Üleminek oli kõigile ootamatult positiivne hetk,“ ütles lavastaja. Tüki varasemas mängukohas Hobuveskis oli saalis 100 kohta, nüüd Salme keskuses aga 600 kohta. Kõikidele noortele näitlejatele on Salme saal seni suurimaks, kus nad mängida on saanud. Tüki üleviimisel loodi ka uus lavakujundus, mis on loodud arvestusega, et lavastusega saaks anda külalisetendusi üle Eesti. Lavastaja sõnul võib tüki tugevuseks pidada näitlejate mängida tahtmist ja tüki mängulist olemust, nii on tükk kogu aeg arenenud. „See on lavastatud selliselt, et näitlejatel on õhku ja ruumi, et mingeid osi rollide juures saaks uuesti leiutada,“ ütles Piik.

———————————————

Kuidas hankida linnateatri piletit

Pressiesindaja Ruudu Raudsepa selgitusel on Linnateatril piletite müügil oma kord. Eelseisva kuu piletid tulevad müüki eelneva kuu esimesel kuupäeval kell 11.00. Kui Piletilevi müügisüsteem suure huvilistetulva all esimesteks minutiteks kokku jookseb, ei tasu ära ehmuda, vaid natukese aja pärast uuesti proovida. Samal ajal hakkab piletimüük ka Linnateatri kassas, kus kassapidaja peab võistlema inetrneti teel toimuva ostuvooga. Samuti tasub ka hiljem Linnateatri kassaga ühendust võtta, näiteks huvipakkuva etenduse nädalal või päeval – tihtipeale juhtub, et vabaneb kohti (grupi)broneeringutest. Samuti aitab kassa teinekord infot vahendada selliste piletite kohta, mida publik soovib ise omalt poolt maha müüa. Infot saadaolevate piletite kohta leiab Linnateatri kodulehe esilehelt linnateater.ee, samuti on teater vabadest piletitest teada andnud oma Facebooki lehel.

Pildiallkiri:

Priit Pius (vasakul) tõstab käed üles, et kuuldu üle imestust avaldada, tema kõrval kikitab kõrvu Maiken Schmidt, siis Henrik Kalmet ja paremal Liis Lass. Foto Siim Vahur.