Rakvere tulevased ehituspuusepad õppisid Taanis
|Rakvere ametikooli ehituspuuseppade esmakursuslased õppisid maikuus kaks nädalat Taani ametikoolis katusekonstruktsioonide valmistamist ning samal ajal omandasid Taani õpilased teadmisi palkmajade ehitamisest siinses ametikoolis.
Katrin Uuspõld
Taanis Viborgi linnas asuva Mercanteci koolituskeskusega on Rakvere ametikool teinud koostööd juba mõned aastad. Erialaõpetaja Raiko Kaasik käis selles Taani koolis varem töövarjuks ja leidis, et katusekonstruktsioonide ehitamise õpetamise tase on väga kõrge. Kuna sama kooli puusepa eriala õpilased käivad Rakvere ametikoolis palkmajade ehitamise aluseid õppimas, saigi Erasmus+ programmi abil õpiränne teoks. See oli ka esimene kord, kui Rakvere ametikoolis terve rühm sai minna korraga välisriiki õppima, tavaliselt käivad õppegrupist üksikud õpilased välisriigis praktikal.
„Eesmärk oli õppida katusekonstruktsioonide ehitust, kuidas erinevaid sarikaid joonestada, mõõta ja reaalselt valmis teha. Õppisin ka ise väga palju juurde, sest Taani õpetajad on väga kogenud puitkonstruktsioonide valdkonnas, nad on ise ka sellel erialal töötanud ja neil on vastus igale küsimusele,“ rääkis Raiko Kaasik.
Teooria ja praktika olid käsikäes, õpiti jooniseid tegema AutoCADi programmis ning koos ehitati valmis ka katusekonstruktsioon, mis sisaldas erinevaid sarikalahendusi. „Seda saaks kasutada ära näiteks prügimaja katuseks, kui seinad teha,“ pakkus Raiko Kaasik.
„Õppisime palju meeskonnatööd, kõik aitasid üksteist, kui oli abi vaja, sai küsida. Saime harjutada joonestamist,“ rääkis Kevin Lepik, üks Taanis õppemooduli läbinutest.
Puusepaõpilane Margo Jagant tõi välja, et Taanis kasutati väga vähe elektrilisi tööriistu.
„Enamik asju saab elektriliste asjadega tehtud, aga nemad tegid palju käsitsi,“ märkis Jagant. Õpetaja Raiko Kaasik selgitas, et Taanis on teine lähenemine kui Eesti ametikoolides. „Et Taanis ametikoolis õppida, peab sul juba olema ettevõte, kus sa töötad ehk sa teatud aja õpid koolis ja teatud aja töötad õpitaval erialal, nö praktikaettevõttes. Taanis saab nii õppides praktilisi kogemusi rohkem,“ rääkis Kaasik. Ka tööriistade eest, mida koolis kasutatakse, hoolitsevad just ettevõtted, kelle töötajaid koolitatakse – tööriistad jäävad õppurile.
„Esimest aastat tegime tänavu ehituspuuseppadele sama variandi: komplekteerisime põhitööriistad ja õpilane ostis need välja. Muidu üks mees näeb vaeva ja teritab peitli, järgmisel päeval aga on keegi selle oma kasutusse võtnud või maha pillanud. Kui on aga omad tööriistad, siis neid hoitakse rohkem,“ rääkis Raiko Kaasik.
Kevin Lepik ja Margo Jagant ütlesid, et valisid ehituspuusepa eriala, kuna on varem seda tööd teinud. „Tuttavad ehitajad on kutsunud objektidele appi, sain erinevaid töid proovida, mulle meeldis ja otsustasin tulla õppima,“ rääkis Margo Jagant.
„Isa on ehitaja, suvel olen temaga tööl käinud, koolis tööõpetuse tunnis tegelesime palju puiduga, see meeldis mulle,“ märkis Kevin Lepik.
Puidutöö on puhtam kui mõni teine ehitustöö, lisas õpetaja Raiko Kaasik. Huvi eriala vastu on aastatega aga raugenud. Viimatisel noormeistrite võistlusel osalesid kõik viis kooli, kes Eestis ehituskonstruktsioone õpetavad, aastaid tagasi oli aga selliseid koole 11. „Õpilasi lihtsalt ei jagu enam. Turuvajadus on aga olemas. Noori mõtlevaid organisme on väga vaja. Oluline on, et noor oskaks mõelda, mida ja kuidas ta teeb,“ rääkis Raiko Kaasik.