Sel kevadel istutati Rakvere linnametsa mitutuhat puud

Rakvere ametikooli noormehed istutasid sel nädalal linnametsa mitusada kuusetaime – just väikesest puust saab ehitusmeeste töö alguse. Foto: Raiko Kaasik
 

Rakvere linnametsniku ülesandeid täitev Taavi Saar rääkis, et tänavu talvel sai palju kooreüraski kahjustatud puitu linnametsast välja raiutud ning kevadel on ka kuuski, mände, kaski ja isegi mõningaid sangleppasid asemele istutatud. „Oma paar-kolmtuhat uut puukest on saanud sel kevadel istutatud,“ märkis Taavi Saar.

Istutajate seas leidub ka vabatahtlikke, kes hea meelega istikuid mulda sätivad. „Lasteaiarühmad oma vanematega, kooliklassid. Selleks kevadeks on istutamine ühel pool, ilmselt sügisel tuleb mõningaid puid juurde istutada nende asemel, kes kasvama ei läinud nii et sügisel leiab kindlasti võimaluse, kui keegi tahab kaasa lüüa,“ rääkis Taavi Saar.

Vabatahtlike istutajate seas olid sel nädalal ka Rakvere ametikooli kolmanda kursuse kivi- ja betoonkonstruktsiooni õpilased ja esimese kursuse puusepaõpilased, kes istutasid linnametsa 600 kuusetaime.

„Puid olen varem istutanud küll, aga mitte metsa. See oli hea kogemus. Samuti hakkab meie eriala ju puude istutamisest pihta – kui pole puid, pole materjali, kui pole materjali, pole millestki ehitada. See oli väike panus ühiskonnale tagasi,“ rääkis Raiko Kaasik, kelle eestvedamisel ametikooli istutus teoks sai.

„Puudega on samasugune lugu kui inimestega – vanemaid ja põduramaid murravad haigused kergemini kui noori ja tugevaid. Linnametsad on vanad, mõned puistu osad on oma elu lõpusirgel, puud tahes-tahtmata kuivavad ära, kukuvad pikali,“ selgitas Taavi Saar.

Linnametsast maha võetud ja välja võetud puud müüs linn oksjoni kaudu. „Oksjonil osalesid ettevõtted, kes seda toormeks kasutavad, palgid läksid saekaatrisse ja neist saavad tooted, küttepuu ilmselt graanulivabrikusse,“ rääkis Taavi Saar linnametsa puude elu lõppjaamast.

Lisaks uute puude istutamisele soodustatakse Saare sõnul linnametsas ka looduslikku arengut. „Kui on hakanud kasvama mõni võõras puuliik, näiteks tamm, vaher, jalakas või saar, siis püüame ka neid elule aidata ja kasutada ära looduslikkust,“ selgitas ta.