Puuetega inimeste kultuurifestival toob Tamsallu erilisi esinejaid solistidest näiteringideni
Täna ja homme, 3. ja 4. juunil on Tamsalusse tulemas 25 puuetega inimeste kollektiivi Saaremaalt, Pärnust, Tartust, Jõhvist, Narvast ja Võrumaalt, et sünniks XXVI vabariiklik puuetega inimeste kultuurifestival. Esinevad näite- ja tantsuringid, etlejad ja solistid, kõlab klassikaline kitarr ja lõõtsamäng.
Katrin Uuspõld
„Covidi ajal ei ole saanud keegi eriti toimetada, samamoodi kultuurikollektiivid. Usun, et nüüd, kui igast Eesti otsast saadakse üle pika aja kokku, siis on see rõõmus aeg. Olgem ausad, et erivajadustega inimestel on võimalusi kokkusaamiseks vähem või see on keerulisem kui muidu. Usun, et nii publiku kui esinejate poolest on tulemas tore üritus,“ rääkis kultuurifestivali päevajuht, Eesti Pimedate Liidu esimees Jakob Rosin.
Tema hääl peaks olema tuttav neile, kes kuulavad Vikerraadios kord nädalas Huvitaja saadet, mis puudutab üleüldist tarbijatehnoloogiat. Jakob Rosin on väga mitmekülgne noor mees, keda nägemispuue pole takistanud ei haridusteel ega hobidega tegelemast, on üles astunud ka DJ-na, kultuurifestivalile ta plaatide ja puldiga ei tule, seekord kannavad tantsuõhtu eest hoolt Aseri Kapell ja ühe-mehe-ansambel Anatoli Zamahhov. Kuigi festivali põhisündmused toimuvad Tamsalu kultuurimajas, on reedene tantsuõhtu algusega kell 20 Rakvere rahvamaja suures saalis – sinna on oodatud kõik huvilised, sissepääs on prii.
XXVI vabariikliku puuetega inimeste kultuurifestivali teeb Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehe Helmi Urbalu sõnul muuhulgas eriliseks Ukraina seltsi etteaste ja kahe Ukraina sõjapõgenikust tütarlapse akrobaatiline kava.
„Miks mitte osa võtta väiksemast festivalist, sest sealt võib leida pärleid, mida mujalt ei leia. Kutsuks küll üles inimesi, kes oma reedeses või laupäevases päevas leiavad aega – astuge läbi ja vaadake!“ julgustas Jakob Rosin ka neid, kel puuet ei ole, festivaliprogrammist osa saama.
Enda tegemiste kohta märkis Eesti Pimedate Liidu esimees Jakob Rosin, et tänavu jaanuaris käivitas ta pereettevõtte nimega Ligipääsuke, mille eesmärgiks on pakkuda ettevõtetele ligipääsetavuseteemalisi koolitusi ja konsultatsioone. „Ligipääsetavus selles kontekstis tähendab kõigile ligipääsetavat keskkonda nii füüsiliselt mõne hoone või teenuse näol, et näiteks teenindajad oleks teadlikumad erinevate puuete eripäradest, teisalt on ligipääsetavus oluline ka veebilehekülgedel ja mobiilirakendustes näiteks vaegnägijatele ja pimedatele. Ligipääsetavus on osutunud ettevõtetele üllatavalt huvipakkuvaks teemaks. Esimesed kliendid on oma lahendused saanud. Ligipääsetavuse teemadega kipub olema nii, et kui klient saab ühe lahenduse kätte, siis leiab ta uusi muresid uutes valdkondades, nii et koostöö jätkub,“ rääkis Jakob Rosin.
Üks tema meelisteemadest on helide maailm. „Kui teised kävad kaamerate ja objektiividega ringi, siis mina käin ringi salvestajate ja mikrofonidega ning üritan püüda loodusest ja üldse keskkonnast helipilte ning neid muusikaga ühildada. Loomeprotsessiga on aga see häda, et ei saa teha nõnda, et tegelen viis minutit ja siis sukeldun töösse, vaid see vajab eraldi aega,“ rääkis Rosin, kes loominguliste inimeste etteasteid kultuurifestivalil sisse juhatab.
„Puuetega inimeste kultuurifestival on erivajadusega inimestele ja nende lähedastele pikisilmi oodatud sündmus. Kõik on teretulnud kuulama ja vaatama eriliste inimeste kultuurifestivali. Järgmisel aastal on festival juba järgmises maakonnas,“ rääkis Helmi Urbalu ja lisas, et festivalil on ka viipekeeletõlk.
Rohkem kui veerand sajandit tagasi sai Eesti Puuetega Inimeste Koja esimeseks suureks algatuseks puuetega inimeste kultuurifestivali korraldamine. Tänaseks on see traditsiooniline üritus, mis toimus aastaid Viljandi Nõukoja korraldamisel, kolm aastat Tartu Puuetega Inimeste Koja ja viimased kolm aastat Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja eestvedamisel.
Tänavuse kultuurifestivali täpsema ajakava leiab Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehelt, koja Youtube´i kanalilt on aga võimalik jälgida festivali ülekannet.
