Rakveres valmis unikaalne põhikoolide töö- ja tehnoloogiakeskus

Sel nädalal avati Rakveres töö- ja tehnoloogiakeskus, kus hakkavad linna kõigi põhikoolide õpilased omandama teadmisi ja oskusi puidu- ja metallitöös, käsitöös ja kodunduses, samuti robootikas. 

Katrin Uuspõld

Kunagise Rakvere gümnaasiumi tööõpetuse maja asemel on nüüd uus ja unikaalne hoonekompleks. Oma ruumiplaneeringult on hoone kõrgete lagede ja avarate klassidega. Tänapäevase lahendusega paistab silma kukeharjamattidega kaetud garaažiosa katus.

Ühes tehnoloogiakeskusega ehitati välja ka Tuleviku ja Lembitu tänavat ühendav väike promenaad, mille kaudu saab nüüd läbi Rakvere gümnaasiumi sisehoovi uue töö- ja tehnoloogiakeskuse eest jalutada – puudu pole ka istepingid ja jalgrattahoidjad.

„Töö- ja tehnoloogiakeskuse hoone on osa rekreatiivseid tegevusi pakkuvast lineaarsest linnaväljakust, mis oma suurte vitriinakendega avab hoonesiseseid tegevusi möödujaile. Kuna hoone koosneb peamiselt töökodadest ja -klassidest, kus seinapind on funktsionaalne ja enamasti aktiivses kasutuses, siis on viidud avad välisseinas minimaalseks ja loomulik päevavalgus langeb tööpinnale pigem kolmnurksetest katuseakendest. Sedasi tekib hoonele iseäralik katusemaastik, mis kroonib hoones toimuvat õppetegevust põneval ning väärikal viisil,“ rääkis hoone arhitekt Joel Kopli.

Keskuses on vahendid nii metalli- kui ka puidutööks, õppeköök ja universaalne tööruum robootika- ja teooriatundideks.

Rakvere linnapea Triin Vareki sõnul oli töö- ja tehnoloogiakeskuse rajamise eesmärgiks tagada oma linna lastele kvaliteetne põhiharidus ja tänapäevased õpitingimused just kaasava hariduse põhimõtetest lähtuvalt. 

„Liiati on uued tööliigid ja materjalid tänapäeval seadnud töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetamisele uued nõuded, eeldades ka mitmekülgsemalt varustatud õpetamis- ja tööruume,“ ütles linnapea Triin Varek oma kõnes. Ta avaldas lootust, et hoone täitub tegevuste ja inimestega ka koolitundide-välisel ajal, sest näiteks õppekööki on võimalus rentida mõneks väiksemaks isiklikuks koosolemiseks või seminariks.

Hoone ehitaja, Revin Grupp OÜ juhataja Kristjan Madissoni sõnul oli põhikoolide töö- ja tehnoloogiakeskuse rajamine ettevõttele huvitav väljakutse. „Allkirjastasime töövõtulepingu 2020. aasta detsembris, ent reaalselt õnnestus töödega alustada läinud aasta kevadel – üllatav lumerohkus ei võimaldanud lihtsalt teostada talvel vundamenditöid. Viimane valmis siiski plaanipäraselt,” rääkis Madisson.

Ta märkis, et tööd hõlmasid samuti olemasoleva garaažiosa renoveerimist: lammutati vana garaaži seinad ja ehitati nende asemel uued.

Ühe keerukama osana tõi Revin Grupi juhataja välja valgustite ja tehnoloogiliste seadmete tellimise, millele avaldasid mõju nii koroonaviirus kui ka Ukraina sõda, mistõttu puudus täpne info tarnegraafikute kohta. „Ent nagu öeldakse: ületamatuid olukordi ei ole! Hangitud seadmed on kõrgtehnoloogilised, selliseid tavalistes töökodades ei kohta,“ tähendas Kristjan Madisson, lisades, et uuel hoonel on lisaks muule oma 12-kilovatine päikesepaneelide park.

Ideaalne töö- ja õppimiskeskkond

Uue keskuse sisulise töö eest kannab hoolt töö- ja tehnoloogiaõpetaja Martin Kink, kes hoone projekteerimise ja rajamise käigus sai õpetaja seisukohalt kaasa rääkida.

Küsimusele, kas tegemist on töö- ja tehnoloogiaõpetaja unistuste töökohaga, vastas Martin Kink jaatavalt. „Magistritöö raames mõtlesin siinse õppetöö toimimise välja. Siia on tulemas kaks uut õpetajat, kui rääkisin neile, kuidas siin on, siis nad ei suutnud ära imestada, et kas tõesti saab ka niimoodi,“ rääkis Kink. Kokku on keskuses õpetajaid seitse, igal neljal õppeklassil on oma peremees või perenaine õpetaja näol.

Kink ütles, et võtmesõnadeks on mitmekesisus ja koostöö. „Siin saab teha puidu-, metalli-, plastitööd, CNC-tehnoloogiat, savi- ja klaasitööd, töötada looduslike materjalide, kividega, keevitada, sepistada, teha nahatööd, õmblustööd,“ loeteles Kinik. „Kõik õpilased saavad kõiki töid teha ning sealjuures valida. Õppetöö ei ole soo-, vaid huvipõhine, õpilane valib endale igaks trimestriks valdkonna, kusjuures ühes õppegrupis saavad olla segamini kõigi Rakvere linna põhikoolide lapsed.“

Tulemusega rahul

Arhitekt Joel Kopli nentis hoones ringkäiku tehes, et suures pildis on kõik väga hästi. „Arhitektuursed ideed, mis algusest peale olid, on siin olemas: kandekonstruktsioonid on puidust, samuti hoone seest on puidust. Puitkonstruktsioon ei ole praegu väga tavapärane lahendus, aga on selleks muutumas, sest on väiksema CO2 jalajäljega,“ rääkis Kopli.

Ta märkis, et pooleteistaastase perioodi jooksul on hinnad väga tõusnud ning selle arvelt on tulnud mõningaid detaile muuta. „Aga üldpilt on see, mis olema pidi,“ ütles Kopli.

Sisearhitekt Kristel Jakobson ütles, et töö mõttes oli tegemist lihtsa objektiga. „Ruum on olemas puidu ja katusesakkide näol, arhitektuurne keel annab nii palju sisearhitektuurile ette. Nii saigi integreeritud mööbel ja siseviimistlus konstruktsioonist tulenevalt puidune. Kuna see on nö puu ja metalli maja, siis teise materjalina tõin sisse metallipinnad, kaks materjali jooksevad siin käsikäes,“ rääkis Kristel Jakobson.

„Siin on materjalide peegeldus – väljast metalne, seest puidune. Kasutasime materjale, mida siin sees töötlema hakatakse,“ lisas arhitekt Joel Kopli.

Ehitise maksumus oli suurusjärgus 2 miljonit eurot, mida kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist põhikoolivõrgu korrastamise meetmest ligi 800 000 euroga. Ülejäänud osas rahastas ehitust Rakvere linn. Hoone arhitektuuriprojekti autor on Joel Kopli arhitektibüroost KUU arhitektid, sisekujunduse tegi Kristel Jakobson ja ehitas OÜ Revin Grupp.