Vallajutud: Haljala

Haljala kirik on just kui maamärk keset Lääne-Virumaad. Tuled Tallinna või mere poolt, näed torni ja tead: varsti oled Rakveres. On teada, et esimene puukirik ehitati Haljalasse juba 13. sajandil, mis tähendab, et praeguse Haljala valla keskus oli kohalikuks tähtsaks külaks juba ammustel aegadel ning on üheks vanimaks püsiasustusega alevikuks maakonnas üldse.

Aivar Ojaperv

Vanusele vaatamata Haljalast iidset hõngu ei õhku. Pigem on tegemist sellise noorusliku asulaga, nii näib vähemalt kõrvaltvaatajale. Kusjuures Haljala aleviku ja Haljala valla vahele kipuks võrdusmärki tõmbama – valla keskasulas elab ligi pool kogu valla elanikkonnast. Ka on Haljala alevikku koondunud kogu valla haridusasutused (Haljala Gümnaasium!) ning selle lähimas ümbruses tegutsevad pea eranditult kõik valla tööstusettevõtted (tuntuimad kindlasti Viru Õlu ja mööblitootja Bellus Furniture).

Aga mis „nooruslikku välimusse“ puutub, siis sellele aitab kindlasti kaasa hiljuti aleviku külje all valminud uhke maanteesõlm ja selle juurde tekkiv tööstus- ning teenindusküla, mille ehitamine käib juba suure hooga.

Vandenõuteoreetikud, muide, on Haljala lähistele kerkinud „viaduktikompleksile“ välja mõelnud kõiksugu fantastilisi „tegelikke otstarbeid“, üks jaburam kui teine. Las need siinkohal jääda, kuigi ka kaine mõistus võib arvata, et Tallinna-Narva maantee ja Rakvere-Haljala tee ristmikule rajatud liiklussõlmega on natukene üle pingutatud.

Aga kindel on see, et kõnealune kompleks on parim, mis Haljalaga viimasel paarikümnel aastal juhtunud: lagedatele põldudele on kerkimas bensiinijaam, söögikoht ja muudki. Tööstusküla arenemiseks on kohta kümnekonnal krundil, mis kuuluvad erainvestoritele ja nemad teevad kindlasti kõik, et oma investeering tagasi teenida. On üsna kindel, et kümne aasta pärast on kõnealuse ristmiku ümbrus täis ehitatud.

Aaspere hooldekodu peab laienemisplaani

Seekordse vallareisi esimene peatuskoht on meil aga hoopis teistsuguses kohas ja miljöös: Aaspere hooldekodus.

Aaspere mõisas ja selle külge ehitatud nõukogudeaegses hoones tegutsenud kool suleti 2007. aasta sügisel. Kirgi oli toona palju, Aaspere ja Haljala kogukonnadki pöörasid omavahel tülli. Aga majanduslik kaalutlus jäi peale ning kool pandi kinni.

Hästi säilinud mõisast ei saanud midagi. Ilmselt emotsionaalse ostuna soetas selle kõigepealt üks Aaspere lastekodu (ka selline asutus on mõisas tegutsenud) kunagine kasvandik, kuid jõud ei käinud üle ja järgmiseks omanikuks said välismaalased. Nende käes on mõis ka täna, kuid tegemist on „seisva kinnisvaraga“ – hoone seisab kasutult ja tühjalt, kuid selle seisukord on jätkuvalt hea.

Nõukogudeaegse juurdeehitusega läks teisiti. Tühjana ei seisnud see praktiliselt päevagi, sest Rakvere ettevõtjal Olev Puldrel tekkis idee rajada sinna eakate inimeste hooldekodu. „See tehing tuli vallale kui välk selgest taevast ja meil oli päris hea meel, et saime hoone müüdud,“ lausus Haljala valla majandusnõunik Marko Teiva. „Rahulolu on mõlemapoolne: Haljala vald oli mõistlik partner, kõik läks sujuvalt, mingeid kunstlikke takistusi teele ei veeretatud,“ lisas Puldre omalt poolt.

Praegu on Aaspere hooldekodu koduks 50 eakale. Kõik kohad on täis ja järjekordki ukse taga. Sellest tulenevalt kavandab Puldre laienemist – mõisa endisesse abihoonesse saaks 50 kohta juurde ehitada. „Hooldekodukohtade puudust Eestis tegelikult pole, puudus on lamajate patsientide kohtadest,“ täpsustas ta. „Laiendus ongi mõeldud lamavatele inimestele, seal saaks nende teenindamiseks luua head tingimused.“

Mere põhi sobib lihaveistele

Haljala valla põllumajandusmaad saab jagada kahte ossa, mis erinevad teineteisest kui öö ja päev. Haljala alevikust Tallinna poole jäävad põllud on ühed viljakamad terves Eestis ja maa hind on seal vastavalt kõrge. Seevastu mere poole minnes kahaneb maa viljakus ja kvaliteet järsult: tegemist on kunagise merepõhjaga, kus ei kasva õieti miski.

Kolm meest Rivalte Grupist – Meelis Järv ning Hardi ja Hannes Viiber – üritavad aga tõestada, et ka Haljalast kirdesse jäävas Võle külas on põllumajandusega võimalik tegeleda. Mis sellest välja tuleb, selgub vahest aasta-poolteise pärast, sest nende investeering on pikaaegne: lihaveised.

„Kolhoosi ajal siinseid maid ikka hariti, aga ega need viljakandvad ole,“ rääkis valla majandusnõunik Marko Teiva. „Siis üritasid itaallased siin piimakarja pidada, kuid loobusid. Võle laudakompleks seisis mõnda aega päris tühjana, kuni Rivalte Grupi mehed selle ära ostsid ja sisse kolisid.“

„Ega ma ise ka täpselt ei tea, miks just lihaveised,“ tõdes Meelis Järv – Rivalte Grupp tähendab eeskätt ikkagi metsaäri. „Vaatasime juba mõnda aega ringi, kust leida sobivad hooned ja karjamaa. Mõnes mõttes tegime isegi ajalugu – tavaliselt kipuvad välismaalased Eesti põllumajandusettevõtteid üles ostma, meie tegime vastupidise käigu.“

Ka Järv nentis, et maa on kehv, kuid karjatamiseks see siiski sobib, ja „kui vaeva näha ning korralikult väetada, siis saab siin tulevikus ehk ka vilja kasvatada, vähemalt enda loomade tarbeks.“

Esialgu tegeletakse aga lihaveistega. Aasta tagasi osteti noorkari, mis praeguseks koosneb 129 lehmast ja ühest pullist. „Esimese 35 loomaga oli ikka paras jant,“ muheles Järv. „Umbes-täpselt aasta tagasi jõudsid nad siia. Tegemist oli äsja emast võõrutatud mullikatega. Võõras koht, loomad stressis, ja nad panid meil karjamaalt plehku! Eks läksid emasid otsima. Kaks nädalat kulus, enne kui kõik kätte saime.“

Meelis Järve sõnul on kavas põhikari suurendada 400 loomani, kuid see võtab veel aega. Esimesi veiseid saab turustama hakata parimal juhul aasta-poolteise pärast.

Lambad, kitsed ja käsitöö

Samas Võle kandis võib ka teistmoodi maaeluga tegeleda. Mäehansu talu, kus perenaiseks Marge Salumäe, tegeleb lamba- ja kitsekasvatusega, käsitööga ja väikest viisi ka majutusega.

„Kuna tutvustame end internetis, siis on välismaalased meid päris ilusti üles leidnud,“ märkis perenaine. „Otsitakse nii vaikust ja rahu, kui tullakse ka spetsiaalselt käsitöö pärast. Suurejoonelisi koolitusi me ei korralda, aga kui keegi tahab kangastelgedel lambavillast kudumeid teha, olen alati valmis õpetama.“

Seda mainis Marge Salumäe ka, et Ukraina-kriis on temagi väikesesse ettevõttesse oma jälje jätnud. „Räägitagu mis tahes, aga Vene turiste oli tänavu vähe,“ kinnitas ta. „Vene rubla kurss on kriisi tõttu teel allamäge ja venelaste jaoks on välismaal puhkamine muutunud kalliks.“

Rahvaarv: 2611

Pindala: 182 km²

Suurim asula ja vallamaja asukoht: Haljala (1170 elanikku)

Tõrge! Lubamatu hüperlingiviide.: 1

Tõrge! Lubamatu hüperlingiviide.: 1

Tõrge! Lubamatu hüperlingiviide.: 20

Vallavanem Leo Aadel; volikogu esimees Margus Punane

__________________________________________

„Välismaine“ on ikka parem

Haljala valla majandusnõunik Marko Teiva rääkis lõbusa loo sellest, kuidas „välismaine“ kaup kohalikust ikka parem on.

„Ühe mu tuttava naispool tahtis värskendada elamist ja soetada uut mööblit. Kohalikest mööblipoodidest ta midagi huvitavat ei leidnud ja kaubareis jätkus Tallinnas. Eesmärk oli osta ikka „väljamaa“ kaup. Leidiski sobiva diivani – ka tootja tundus igati eksklusiivne ja välismaine: Bellus Furniture. Täpselt sobivat katteriide värvitooni siiski kaupluses polnud ja see tuli tellida. Ja kujutage nüüd selle naise emotsiooni ette, kui ta sai umbes sellise sisuga telefonikõne: „Kaup on olemas, kuhu see teile toimetada? Ah Rakveresse? Siis on hea lähedal, saate tunni pärast kätte, töömees tõstab just teie diivanit Haljala tehases veokisse.“