Võsu rand täitub taas liivaskulptuuridega
Võsu randa vetelpääste hoone kõrvale sünnivad sel pühapäeval liivast unistused – 10. juulil on perevõistlus ”Võsu Liivaskulptuurid” ning teemaks ”Unistus”. See on hea võimalus tulla perekondade ja sõpruskondadega, kus nii lapsi kui täiskasvanuid, ning teha teoks oma nägemus. Kes liivaga meisterdama ei kipu, saab aga hiljem tulemusi vaadelda.
Katrin Uuspõld
Esimest korda ehitati Võsule liivaskulptuure aastal 2000. ”Tol ajal käis Urmas Laht Pärnus, nägi sealseid liivaskulptuure ning käis välja mõtte, miks mitte meie ilusas Võsu rannas neid samuti teha,” rääkis ürituse üks tänaseid eestvedajaid, Kerli Muruvee, kes tol ajal tüdrukutirtsuna rõõmsalt võistlustel osales. ”Ühel aastal sattusin isegi Virumaa Teataja esikaanele oma liivast tehtud kandlega, millel olid pilliroost keeled,” on tal hästi meeles. Muruveed käisid tol ajal terve perega igal suvel liivakujusid ehitamas. Aastast 2014 sai ettevõtmise eestvedajaks pereema Maire Muruvee, kes lasteaiapedagoogina kutsus oma rühma lapsed suvel liivakujusid meisterdama. Mõned aastad hiljem tuli appi ka tütar Kerli, kes selleks ajaks oli kolinud Soome elama. ”Juuli teine nädalavahetus Võsul liivaskulptuure teha on saanud traditsiooniks, Meil on sellest head lapsepõlvemälestused ja tahame neid pakkuda ka teistele. Selle korraldamine hoiab mind ka justkui nabanööriga Soomest Eesti küljes,” rääkis Kerli Muruvee.
Naine rõhutas, et tegemist on sõpruskonna ja kogukonna ettevõtmisega. ”Jon Mikiver oli Võsul juba minu liivakasti-mängukaaslane ning nüüd on ta oma muusikaga liivaskulptuuride ehitamisel head tuju loomas,” märkis Kerli Muruvee. Päevajuhi rollis on Jüri Muttika ning taieseid hindab tuntud inimestest koosnev žürii, mille esimeheks on kunstnik Teet Suur.
Liiv ei ole skulptori jaoks just lihtne materjal, leiab Teet Suur ja soovitab osalejatel parema tulemuse saavutamiseks kasutada suuri vorme ja sügavaid üleminekuid. ”Väga raske on liivast püstisemat seina või järsemat pinda teha. Väikesed detailid liiva puhul ei toimi, proovida pigem suurte pindadega,” soovitas Teet Suur ja lisas, et viimastel aastatel on liivakujude tegemine sellevõrra lihtsam, et märg liiv tuuakse merest, mitte ei ole kuiv rannaliiv.
”Mul on väga kahju, et jäi ära teema ”Georg Ots 100”, sest parajasti oli koroonasuvi, aga loodan, et saab tulevikus teha ”Georg Ots 110” – see on teema, mis võiks tuua huvitavaid lahendusi,” märkis aastaid žüriis olnud Teet Suur ja avaldas lootust, et moto ”Unistus” annab samuti palju võimalusi.
”Arvan, et liivakastis ollakse praegu vähem kui aastaid tagasi, nüüd minnakse kohe otse telefoni ja liiv jääb vahele,” arutles Suur. ”Oma lapsepõlvest mäletan, et naabrilastel oli puust liivakast ning minu jaoks oli see pind piiratud, mulle meeldis palju rohkem kui õuel oli suur liivahunnik, kus sai toimetada.”
Liiva skulptuurideks vormima on oodatud meeskonnad: nii perekonnad, sõpruskonnad kui töökollektiivid.”Liivaskulptoritel” palutakse kaasa võtta oma töövahendid: labidad, kühvlid, kastekannud, ämbrid, rehad, kasutada võib ka läheduses leiduvat looduslikku materjali.
”Võistkonnad võiksid olla 5-6liikmelised, kui on juba kümme inimest, võib teha pooleks ja osaleda kahe võistkonnana. Kindlasti võiks igas võistkonnas olla nii lapsi kui täiskasvanuid ja tore, kui võtta aega ning lastega ka ideed läbi arutada,” soovitas Kerli Muruvee.
Korraldajad panevad inimestele südamele, et võistlejatele valmis kuhjatud liivahunnikuid ei hakataks laiali tassima ning kui skulptuurid valmis, siis vaadataks neid eemalt, mitte ronitaks otsa. ”Las vaid päike ja tuul puutuvad skulptuure, siis saab neid nädala jagu vaadata,” märkis Kerli Muruvee.
Võistlusele jõuab veel registreerida ka reedel, 8. juulil, kirjutades vosuliivaskulptuurid@hotmail.com, või FB/Võsu Liivaskulptuurid. Unistused võtavad liivaskulptuuridena kuju 10. juulil kell 11-16.
