Viru Folk tuleb heade naabritega
Juba 15. korda jõuab kätte põhjamaise muusika koguperefestival Viru Folk. 12.-14. augustini peetava muusikapidustuse tänavune moto pidanuks algselt olema „Naabrite aasta“. Venemaa kallaletung Ukrainale tegi korrektuuri ning uuenenud moto on „Heade naabrite aasta“, esinejate seas on muusikuid Eestist, Lätist, Rootsist ja Soomest. Tänavuste keskkonnateemade keskmes on aga naabreid ühendav Läänemeri, rahvamajas käib filmiprogramm ning mõeldud on ka lastele.
Katrin Uuspõld
Viru Folgi „isa“ Peep Veedla ütles nädal enne festivali, et tunne on mõnus. „Sünnitusvalud ja lapse kasvatamisiga on seljataga, kui tuua paralleele inimese eluetappidest. Viru Folk on nüüd justkui teismeline, aga eeskujulik teismeline, ei tee lollusi, sellisega on juba lihtne,“ iseloomustas Veedla. Festivalikorraldaja tunnistas, et esimesed viis-kuus aastat olid suure töökoormuse tõttu talle väga rasked, kuid sealt edasi on meeskond väga hästi paika loksunud.
„Igaüks toimetab oma rida ja koostöös tuleb välja maailma parim festival,“ muheles ta.
Viru Folgi puhul ei ole mitte väikesest suureks kasvatud, vaid algusest peale plaanitud teha suurfestivali. „Kui kümmekond aastat tagasi oli festivali ajal Käsmus raske liikuda, siis koroona on tõmmanud rahvamasse tagasi. Kuid inimestele, kes Viru Folgil käivad, meeldibki, et Käsmu tänavate jaoks ei ole liiga palju rahvast. Ilmselt nii suuri rahvahulki ei pruugi ka tagasi tulla. Korraldatavate ürituste arv on kasvanud, aga inimeste arv mitte. Inimesed jagunevad erinevate ürituste vahel. Aga kes on harjunud Viru Folgil käima, need käivad edasi,“ teadis Veedla.
Viru Folgi publikut iseloomustab ta sõnaga „intelligentne“. „Inimene, kes tuleb Viru Folgile, on teadlik, ta teab, kuhu tuleb ja mida saab. Meil ei ole tohutuid maailmastaare, aga on kvaliteetne muusika ja lisaks muusikale muud väärtused: filmid, etendused, näitused, keskkonnaprogramm, loengud-matkad,“ kirjeldas Veedla. „Algusest peale olen oma festivalist eemal hoidnud õhupallid, batuudid, laskemängud. Meie külastajate lapsed saavad programmi, mis neid arendab.“
Nii on lastel võimalik käia Maarja Mirjam Rajasaare juhendamisel väikesel matkal, osa saada filmiprogrammist, kuhu tänavu on valitud Astrid Lindgreni lasteraamatute ekraniseeringud ning kuulata Polina Tšerkassovat muinasjutte vestmas. „Lastealal, mis jääb Lainela puhkekeskuse nö konverentsikeskusesse, on kriite ja pliiatseid, et pidavalt meisterdada-joonistada, aga on ka välja kuulutatud töötoad, kus saab õppida makrameed, voltida, teha käepaelu,“ rääkis lasteprogrammi juht Tuuli Potik.
Mis puutub aga põhilisse, muusikaprogrammi, siis festivali esimene kontsert on Uuri küla laste ja noorte folkbändilt Uurikad, kelle tänavuses kavas „Linnulaulude lummuses“ saavad kokku Peep Veedla luuletused ja Uurikate juhendaja Külli-Katri Eskeni viisid. „Neis lauludes on palju mereteemat ning ma ise räägin laulude vahepeal ka lugusid,“ märkis Veedla, kelle luuleridu on ka varem viisistatud, näiteks Riho Sibula poolt „Jäälind on hää lind“, Konterbandi lindistatud „Viu laul“ (viis Peep Veedla ja Martin Müller).
Muusikaprogrammi kokku panijana ütleb Veedla, et iseäranis hea meel on tal tänavu lätlaste üle. „Sest seni on aastate jooksul olnud ainult kaks Läti kollektiivi Viru Folgil,“ selgitas ta. Rootsi esinejatest tõi ta välja Skandinaaviamaade ühe mõjukama viiuldaja Lena Jonssoni, kes on mullune Grammy võitja ning kuulutatud ka aasta artistiks. „Ta on gurmaanide, teadliku kuulaja jaoks,“ iseloomustas Peep Veedla. Rootsist on tulemas ka Fränder, kes on pealaval laupäeva õhtul. Veedla märkis, et sel bändil jäi tänavu suvel Kanada tuur ära kahel põhjusel: SAS streikis ja kaks bändiliiget jäid koroonasse. „See on minu jaoks hoiatus: pole ju kindel, et ükskõik milline esineja võib jääda koroonasse. Olen valvel, et viimasel hetkel tuleb mõni esineja asendada,“ märkis festivalikorraldaja.
Teist aastat on Viru Folgil Narva Eesti keele maja tandemkoor, kes tänavu on kampa võtnud ka Paldiski segakoori. „Seda saab integratsiooniks nimetada. Narva oli varem riik riigis, nemad ei teadnud Eesti asjadest ja Eesti Narva asjadest. Aga see seltskond, kes on Eesti asjadest huvitatud ja keelt õpivad, on avatud. See on segakoor mitmes mõttes: mehed-naised, eestlased ja venekeelsed rahvad,“ rääkis Peep Veedla, kes on käinud narvakatele ka lindude tundmist õpetamas nii sügiseses Matsalus kui kevadises Narvas. „Kevadel tuli mul välja pargi- ja ajalindude taskugiid, kus on ka lindude venekeelsed nimed sees. Üks selle koori liige kirjutas mulle südamliku kirja, kuidas ta on hakanud nüüd linde tähele panema ja õppima,“ rääkis Veedla ja lisas, et eelmisel folgil paistis Narva Eesti keele maja tandemkoor publiku seas pärast oma esinemisi silma sellega, kuidas oma slaavi temperamendiga teistele kaasa elas.
„Kaks folk-metalbändi, bluusikitarrist, pärimusmuusika, autorilaul – kõik kategooriad on festivalil esindatud. Keskmisele kuulajale on ehk kõige oodatum kontsert Matvere, Saatpalu, Sööt oma tuntud headuses. Eestlane ennekõike kuulab eestlast. Ja mulle meeldib alati uusi kollektiive võtta lavale, kellest pole eriti kuuldud, üks neist on pühapäeval rahvamajas Must Bass Läks Üle Tee, nad on helikeele poolest väga huvitavad, teevad pärimusmuusikat rokivõtmes ja väga kõlavalt,“ kirjeldas Peep Veelda ja lisas, et maailmas väga hinnatud bluusikitarrist Andres Roots astub üles reede hilisõhtul kirikus.
Praktilistes küsimustes soovitas Veedla festivalikülastajal kaasa võtta oma joogipudeli – puhta vee kraanid on saadaval – ja termostassi, et jalajälg keskkonnale oleks väiksem. „Pandinõusid meil festivalil ei ole, sest teenus on praegu meie jaoks liiga kallis. Aga vähemalt iga festivali inimene saab oma jooginõu kaasa võtta, et prügi tekiks vähem,“ ütles Peep Veedla.
Tänavune keskkonnaprogramm keskendub Läänemerele, mis ühendab Eestit naabritega. Loengud on reedel merereostusest ja laupäeval Läänemere kalavarudest ja teguritest, mis neid on mõjutanud.
