Kriminaalkorras karistatud inimesed saavad loa omada relva
Valitsus kiitis heaks relvaseaduse muutmise eelnõu, mis viimastel nädalatel on tekitanud ärevust, sest muuhulgas annab seadusemuudatus kriminaalkorras karistatud inimestele õiguse taotleda relvaluba.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalosakonna nõunik Tarmo Pruuli ütles, et juba mõnda aega kehtinud põhimõtte kohaselt ei saa relvaluba taotleda inimesed, kes on kriminaalkorras karistatud. „Nüüd muutub see välistus, selline sõnastus kaob ära ja viiakse sisse loetelu, mille puhul politseisse asja relvaluba taotlema pole,“ lisas Pruuli.
Uuendatud seadus on viidud kooskõlla riigikohtu lahendiga, mille kohaselt ei tohi automaatselt keelduda inimesele relvaloa või relva soetamisloa välja andmisest põhjusel, et teda on kriminaalkorras karistatud. Näiteks pöördus Tartu halduskohtusse mees, kellele väljastati 2008. aasta augustis relvaluba kehtivusega 2012. aasta novembri keskpaigani. 2011. aasta augustis jõustus mehe suhtes kohtuotsus, millega ta tunnistati süüdi grupiviisilises rahapesus ja kelmuses ning valeandmete esitamises. 2012. aasta augustis esitas mees politsei- ja piirivalveametile avalduse oma relvaloa vahetamiseks seoses viimase kehtivustähtaja lõppemisega. Politsei aga ei väljastanud talle uut relvaluba, kuna kehtiv relvaseadus ei võimalda kriminaalkorras karistatud isiku relvaluba vahetada. Kaebaja taotles politsei otsuse tühistamist ja tema taotluse uuesti läbivaatamist.
Tartu halduskohus rahuldas kaebaja taotluse ning andis asja edasi riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis otsuses, et riigikohus on relvaloa andmise või omamisega seotud piirangute põhiseaduspärasust käsitlenud varem kuues kohtuasjas, kuid varem ei ole riigikohus lahendanud küsimust, kas põhiseadusega on kooskõlas relvaloa vahetamisest keeldumine seetõttu, et isik on kriminaalkorras karistatud.
„Riigikohus pidas vajalikuks, et seaduse tasandil tuuakse välja, missuguste kuritegude puhul relvataotlemist pole mõtet ette võtta. Seda me ka tegime ja loetlesime koosseisud. Seega võib politsei automaatselt saata relvataotlemisel vastuse, et kahjuks te ei kvalifitseeru,“ selgitas Pruuli. Ta ütles, et relvaloa taotlemisel on vaja markeerida, milleks see on vajalik. Teatavasti antakse relvaluba inimestele, kes tahab pidada jahti, teha sporti või kaitsta enese vara. Kui politsei on läbi vaadanud inimese tausta, siis annab ta lõpliku hinnangu. Seega politsei kaalutluskohustus laieneb, edaspidi ei piisa ainult paragrahvide vaatamisest.
Relvaseaduse muudatuse järgi on ka edaspidi välistatud relvaloa andmine inimestele, kes on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud elu- või tervisevastase kuriteo eest. Kõige lihtsamini võib relvaloa taotlemise võimalusest ilma jääda, sõites liikluses purjuspäi, kuna ka see liigub potentsiaalsete kaaskodanike tervist rikkuvate tegude alla.
Möödunud aastal esitati politseile üle 10 000 relvaloa taotluse, mis on väga suur number. Kas peale seadusemuudatust hakatakse tormi jooksma politseisse ja kõik saavad omale relvaloa, siis selle suhtes loodame, et ehk ei saa see nii olema. „Kui vastused relvataotlemisel on kõhklevad, siis üldjuhul saadab politsei tagasi järele mõtlema. Ma ei näe, et see seadusemuudatus peaks tõstma kartustunnet, pigem hakkab politsei selle teemaga rohkem tegelema,“ täiendas Pruuli.
Üks seadusemuudatus puudutab ka välisriikidest Eestisse toodud laskekõlbmatuid relvi. Enamjaolt avastatakse pagasitest suveniirrelvi, mis pauku ei tee, kuid välimuselt on need tihti tavarelvadega sarnased. Nüüd tuleb sellest eelnevalt teavitada politseid, kust saab selgust, kas sellist relva on mõistlik Eestisse tuua. Peale kontrollimist saab inimene selle omale ja võib riputada kaminasimsile või kuhu iganes soovib. Relvaseaduses täiendatakse teatavaid asjaolusid, et inimeste teadmatust vähendada.
Igapäevaselt relvi käitlevaid inimesi, kellel on luba olemas ja kes käivad võistlustel, relvaseadusemuudatused sisuliselt ei puuduta.
Mari Mölder
