Lääne-Virumaal käib parajasti militaarvõistlus
Rahvusvaheline sõjalis-sportlik võistlus Admiral Pitka luureretk avati kolmapäeval pidulikult Rakveres Vabadussõja ausamba juures. Võistlejad jõuavad finišisse Läsna teeninduslinnakus homme, laupäeva pärastlõunal.
Katrin Uuspõld
Admiral Pitka luurevõistlus toimus esimest korda 2013. aastal ja see asendab legendaarset Erna retke, mida peeti Eestis iga aasta augustis aastatel 1994–2011. Lääne-Virumaal võisteldi viimati 2014. aastal – iga kord on retk erinevas Eesti piirkonnas, et vähendada Eesti võistkondade koduväljaku eelist. Võistluse eesmärgiks on mõõta reaalsusele võimalikult lähedastes oludes osalejate väljaõppetaset, varustust ja moraali.
Tänavuse luureretke peakorraldaja on Kaitseliit, valdavad ettevalmistused on tehtud Kirde maakaitseringkonna poolt. Admiral Pitka luureretk avati pidulikult Rakvere Vabadussõja ausamba juures 14 riigi võistlejate rivistuse ja langenud kangelaste auks pärgade asetamisega.
„Seda nimetatakse ka üheks maailma raskeimaks võistluseks. Kuigi tihti need, kes finišijoone ületavad, leiavad, et võibolla järgmisel aastal nad ei tule, siis ometi on paljud neist tagasi. Nii on sellel võistlusel neid veterane, kes on võistelnud seitse-kaheksa ja enam korda. Soovin teile jõudu, tarkust, visadust, kavalust, nutikust, meeskonnatööd,“ ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi võistlejate poole pöördudes.
Rakvere linnapea Triin Varek avaldas oma tervituskõnes heameelt, et üle kaheksa aasta toimub võistlus taas Lääne-Virumaal ja saab seekord stardi just Rakverest. „Kuid Admiral Pitkaga on Rakverel õigupoolest soe ja pikk ühine ajalugu. Nimelt sai 19. jaanuaril 2004 sisemaal asuv Rakvere kõrvulukustava kahuripaugu saatel merelinnaks, kui linn ja Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka sõlmisid koostöölepingu ning avati laeva esiossa kinnitatud Rakvere vapp,“ rääkis Triin Varek.
Linnapea märkis ka, et olukord Ukrainas ja julgeolekuolukord Euroopas on meile näidanud, et vajame liitlasi ning peame olema julged ja toetavad üksteise suhtes, aga ka treenima valmisolekut.
Rakverest läksid rajale 26 neljaliikmelist võistkonda, kel tuleb varjatult kontrollpunktist kontrollpunkti liikuda pea 120 kilomeetrit, millest 40 km läbitakse transpordivahenditel ja 80 km jalgsi, nii päeval kui öösel ning erinevatel maastikel.
Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu märkis, et seekord on ligi viis kuud kestnud ettevalmistusse kaastatud kogu kirde maakaitseringkond ehk Jõgeva, Alutaguse, Järva ja Viru malev. „Paneme oma inimesed ja üksused kontrollpunktides vastutegevusse. See on ühine jõupingutus terve ringkonna mõistes. Võistluse formaati oleme veidi muutnud, pannud kokku sõjalise operatsiooni loogika: ettevalmistus, sisseimbumine, luureülesanne, väljaimbumine – kõik elemendid, mida lahinguväljal on vaja teha,“ selgitas Ainsalu ja lisas, et on palju tehnilisi alasid, laskmisi, meditsiiniülesandeid.
Admiral Pitka luureretke iseloomustatakse väljendiga „tõenäoliselt kõige raskem võistlus maailmas“. „See on hea slõugan, eks maailmas ole teisigi raskeid võistlusi. Eripäraseks teeb meie vahelduv maastik, ilm teeb väljakutsuvaks. Ise olen seda kaks korda võitnud, kui võistlus oli veel Erna retke nime all. See ei ole kerge, aga paraja Eesti raskusega võistlus, mis tuleb paraja jonniga läbi teha,“ märkis Ainsalu.
Kirde maakaitseringkonna Järva maleva liikme Urmas Kõonurme käes on Pitka luuretkedel ja Erna retkedel osalemise rekord – 20 korda on ta oma võistkonnaga finišisse jõudnud ja korra ka võitnud. Tänavu osaleb ta retkel võistkonna esindajana, tema ülesandeks on aidata võistkonda varustuse poole pealt ja autojuht olles.
„Retke idee seisneb selles, et kaugluureüksus peab vaenlase hävitamiseks koguma luureandmeid, leidma vaenlase valvepostid, rutiini, asukoha, kui tihedalt koos asutakse. Pärast luureettekande saamist võtab juhtkond vastu otsuse, kuidas vaenlase üksus hävitada.
Sellel võistlusel on luureülesanne umbes kaheksatunnine ehk ei ole väga pikk,“ rääkis Urmas Kõonurm enne starti.
Mitmeid kordi militaarvõistlusel osalenuna ütles mees, et kõige raskemad hetked on need, kui võistkonnakaaslane tuleb raja kõrvale maha jätta, sest ta füüsis on alt vedanud.
„Kõige põnevamad on luureülesanded. Kui oled suutnud vastutegevuse telgist ära tuua joogipudeli, et janu kustutada ja „vaenlase“ kompaniiülema seljakotist võtnud tõestuseks automaadi puhastuspinali – need on põnevad asjad,“ muheles ta. „See võistlus näitab ära, kes on lahingulähedases olukorras kõige kõvem mees. Mitte kellelgi võistlejatest ei ole nii palju jõudu, et võistlus lihtsalt läbi joosta, kõik peavad mõtlema, millele jõudu kulutada. Neli väga kõva meest võib rajale minna, aga nad ei võida, kui neil ei ole tiimitunnet. Võistkond, millega võitsime, seal oli igal mehel mingi oma tugevus. Usaldasime üksteise tugevaid külgi.“
Tänavu on võistlema tuldud neljateistkümnest riigist. Väliskülalistest on kahe võistkonnaga esindatud Ühendkuningriik ja Poola, ühe võistkonna on välja pannud Bosnia-Hertsegoviina, Soome, Itaalia, Taani, Ameerika Ühendriigid, Läti, Poola, Belgia, Holland, Leedu, Gruusia. Samuti on rajal Eestis paiknevate liitlaste lahingugrupi, Prantsusmaa ja Taani võistkonnad ja üks ühendvõistkond (Ameerika Ühendriigid, Eesti ja Bosnia-Hertsegoviina).
Kodumaistest jõustruktuuridest on esindatud Vanglateenistus, Pioneeripataljon ja Kuperjanovi pataljon, Kaitseliidust kaks Tallinna maleva võistkonda, samuti Järva, Jõgeva, Harju, Tartu malevate ja Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna esindused.
