Ukraina lapsed õpivad Eestis eesti õppekava järgi
Kui kevadel õppisid Ukraina sõjapõgenikest lapsed veebi teel ukraina koolisüsteemis, siis tänavu tuleb neil käia eesti koolis ja õppida siinse õppekava järgi. See on väljakutse nii lastele kui õpetajatele. Lisaks on Eestis mitu tuhat Ukraina koolikohustusega last, kes ei ole end Eesti koolisüsteemi veel kandnud.
Katrin Uuspõld
Rakvere linna hariduse peaspetsialist Jane Palu sõnul on hetkel kõik Ukraina sõjapõgenikud, kes on Rakvere sissekirjutusega ja on taotluse esitanud, ka koolikoha saanud.
Rakvere Reaalkoolis asuvad õppima 23 ukraina last 1. ja 2. klassi, Rakvere Vabaduse koolis aga 73 ukraina õpilast 3.-9. klassini.
„Kuna ukraina koolilapsi on palju, on nad eraldi klassides, mitte ei õpi samas klassis eestlastega,“ selgitas Jane Palu.
Rakvere Vabaduse kooli direktor Riina Veidenbaum täpsustas, et 3.-4. klassi ukraina lapsed õpivad kooli Tallinna tänava majas ning 5.-9. klassi õpilased Vabaduse tänava hoones.
„ Nad õpivad eesti õppekava järgi. Neid toetavad meie eesti õpetajad ja tööle on võetud ukraina õpetajaid. Näeme aga, et neid lapsi on juurde tulemas ja siis tuleb linnaga koos arutada, mis edasi saab, sest ega Vabaduse tänava maja ei ole kummist,“ rääkis Riina Veidenbaum. „Kevade kohta saan küll öelda, et nii ukraina õpilased ja õpetajad kui meie õpilased-õpetajad kohanesid väga ilusti, omavahel saadi sõpradeks, meeleolu oli rahulik, nii loodame ka jätkata.“
Rakvere Reaalkooli direktor Martti Marksoo rääkis, et esimesel ja teisel ukraina klassil on nende koolis oma ukraina klassiõpetaja, mõnes aines ollakse koos, eesti keeles aga väiksemates gruppides, et keelt paremini omandada.
Kadrina keskkoolis alustab uut õppeaastat 18 ukraina last. Kadrina keskkooli direktor Krõõt Nõmmela-Mehide rääkis, et ukrainlased lähevad eesti klassidesse – mõnes on neid üks, mõnes rohkem – ning peale tunde on neil kahes vanusegrupis eesti keele tunnid. „Neis tundides võetakse läbi sõnavara ja teemad, millest nad päeva jooksul aru ei saanud,” selgitas Krõõt Nõmmela-Mehide.
Rakvere valla haridus- ja noorsootöönõunik Monica Jaanimets kinnitas, et nende vallas on lasteaia- ja koolikohad on kõigile olemas, nii eesti kui ukraina lastele. „Kui kevadel olid ukraina lapsed omaette rühmas Uhtna lasteaias, siis nüüd lähevad nad eesti rühmade hulka. Sama asi on koolilastega. Seni olid nad omaette suure liitklassina, neil oli juhendaja ning nad õppisid distantsõppel oma ukraina programmi järgi ning pealelõunal õppisid eesti keelt ja osalesid huvitegevuses. Sellest õppeaastast on nad aga nii Sõmerul kui Uhtnas eesti klassides, üks tüdruk ka Veltsis. Eesti keele õpe neile jätkub,“ märkis Jaanimets.
Monica Jaanimets lisas, et klassides on ukrainlastele ka abilised ning palju asju saab omavahel suheldes selgeks ka Google Translate´i abil. „Huvitegevus neile jätkub samadel tingimustel, mis teistele valla lastele. Praktiline suhtlus eesti lastega aitab kõige kiiremini,“ leidis Jaanimets.
Rakvere linnas on ukraina lapsed alates kolmandast eluaastast paigutatud eesti lastega samadesse rühmadesse. „Mõned on veel ka ootejärjekorras,“ täpsustas Rakvere linna hariduse peaspetsialist Jane Palu.
Sõimeealistele Rakvere ukraina lastele avati aga 1. septembril eraldi rühm Rohuaia lasteaias, mis kannab ka kaunist ja sümboolset nime: Päevalilled. Rühmas on kümme kohta ja hetkel on mõni veel vaba. Lastega tegelevad Ukraina päritolu logopeedi haridusega õpetaja ja eesti õpetaja. „Eesti õpetaja räägib lastega ainult eesti keeles, ukraina õpetaja räägib ukraina ja vene keeles,“ ütles Rohuaia lasteaia direktor Ene Nool.
Gümnaasiumiealisi ukraina noori õpetab aga Rakvere Ametikool. „Neid, kes on täna näidanud välja soovi õppima asuda on üks osa, aga Eesti ühiskonnas on palju 15-17aastasi ukrainlasi, kes ei ole end kooli kirja pannud. Ka meile on viimastel päevadel jõudnud mõned sooviavaldused, vaatame need ükshaaval läbi ja vaatame, millised võimalused meil on,“ rääkis Rakvere Ametikooli direktor Kuno Rooba.
Selleks õppeaastaks on kõik Rakvere Ametikooli õppekohad täitunud, ukrainlaste jaoks on avatud üks eraldi õppegrupp kutseõppes, kes õpivad kutsevaliku õppekava alusel. „See tähendab, et aasta jooksul teevad nad enda jaoks selgeks eesti keele, saavad ülevaate meie riigi elust, korraldusest, traditsioonidest. Järg-järgult nuusutavad neid erialasid, mida meil õpetatakse. Selles grupis on praegu 12 õpilast ja palju suuremaks seda teha ei saa,“ märkis Rooba.
Sõiduautode kerepindaja hooldaja-rehvitehniku eriala grupis on tänavu ligi pooled ehk kuus ukrainlased, ülejäänud jagunevad üksikute erialade vahel. „Need on need, kel keeletase on juba parem või senine haridustee oli õpinguid toetav,“ täpsustas Rooba.
Üldhariduse osas on õppimas paar ukraina õpilast, kogu kooli peale kokku aga ligi 30.
„Kuskilt on läinud liikvele folkloor, et meil saab õppida vene keeles, kuid nii see ei ole. Õppetegevus on siiski eesti keeles,“ ütles Rooba.
