Kuldpulmapaaridest õhkub elukogemust ja väärikust

Eelmisel reedel oli Rakvere Kolmainu kirikus pidulik ja helge – Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit ning linna kristlikud kogudused kutsusid vastuvõtule abielupaarid, kel tänavu täitus 50, 55 või 60 aastat teineteisele jah-sõna ütlemisest.

Katrin Uuspõld

„Juba 11. korda toimub vastuvõtt. Julgen öelda, et selle aasta eripära on see, et väga palju – seitse paari – on 60 aastat koos olnud,“ rääkis VIROLi haridus- ja kultuurispetsialist Ingrid Pärnamäe. Kutse saadeti tänavu kokku 29 Lääne-Virumaa paarile.

Kuldsetele paaridele mõeldud tänuüritusel tõi Rakvere Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen oma sõnavõtus välja kolm sõna: ma armastan sind. „Emad-isad, kui väike poisiklutt või tüdrukutirts, teie oma laps, vaatab otsa ja ütleb „ma armastan sind“, siis seal ei ole elukogemust, läbiproovitust, aga selles silmapaaris on siirust ja hellust,“ rääkis Kotiesen. „Või kas tuleb teile meelde, kuidas altari ees või perbüroos, täis enesekindlust ütlesite „ma armastan sind“? Aga nüüd on need kolm sõna pidanud vastu eluloole, erinevatele aegadele – iga aeg lisab neile värvi ja kaalu. Te olete otsustanud jääda kindlaks sellele kolmele sõnale.“

Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu märkis pidupäevalistele, et juba ainuüksi nende tulek kuldpulmapaaride vastuvõtule on oluline väljendus. „Te olete siin ja sellega väljendate seda, et teie suhe, teie abielu on olnud midagi väga erilist, te hindate seda. Ja inimene teie kõrval on teile jätkuvalt väga kallis,“ kõneles Toompuu. Kirikuõpetaja rääkis ka mõistuloo mehest, kes oma naist nii väga armastas, et peaaegu oleks seda talle ka ükskord öelnud ning julgustas end oma lähedastele rohkem väljendama.

Sündmuse südamlikud muusikalised etteasted olid Laikrete perebändilt. „Vanaema ja vanaisa olla on palju ägedam kui ema ja isa, sest saate kõik oma lastega tegemata asjad nüüd ära teha,“ arvas pereema Piret Laikre ning mainis, et neil täitus tänavu 20 pulmaaastapäev. Abikaasa Tõnu Laikre aga soovitas vanaemadel-vanaisadel panna oma järeltulevatele põlvedele kirja elus juhtunud olulised lood.

Helle ja Juhan Pikkoja Uhtnast, 60 aastat pulmadest:

Helle Pikkojal on 60 aasta tagune pulmapäev väga hästi meeles: iIlm oli ilus, tal oli seljas helesinine tädi õmmeldud kleit, peigmees Juhan kandis tumedamat sinist ülikonda. „Sinine on mu lemmikvärv,“ selgitas Helle. Tal on meeles ka kogukonna soe suhtumine – kui üks tüdruk läks mehele, siis aitas kogu küla nii söögitegemise kui muu korraldamisega.

„Oli ka pruudirööv. Mind veeti Villisega mööda küla. Mees võttis minu emalt lüpsikitli, pani rätiku pähe ja tuli jalgrattaga mind otsima. Tundsin ta jalasäärte järgi juba kaugelt ära! Ristteel võttis ta minu ratta peale ja viis pulmamajja tagasi,“ jutustas Helle. Nalja sai pulmas palju. Muuhulgas seda, et kõigilt ööseks jäänud külalistelt korjas üks pulmaline ühe kinga ära ja viis korviga pruudi ema sahvrisse…

Oma kuldpulmi, 50 aastat abielu, tähistasid Pikkojad korraliku peoga. „Meie endistest pulmalistest oli oma paarkümmend inimest laua taga, isegi pulmaautojuht. 60ndat tähtpäeva me nii suurelt ei tähistanud, ainult lapsed-lapselapsed olid külas,“ märkis Helle.

Kuldpulmapaaride üritusele panid paari kirja aga lapsed ja lapselaps sõidutas õigel päeval kohale. „Sellest kõigest jäi soe tunne, et meist hoolitakse. Päev ise aga oli selline, et hommikul ma veel noppisin õega kartuleid! Puhkasin ja siis oligi minek, riided olime juba õhtul valmis pannud. Abikaasa oli elevil, tuletas ikka minekut iga päev meelde,“ rääkis Helle.

Pikkojadel on ka tore traditsioon: lapsed ja lapselapsed tulevad neile reedeti kohvile, siis arutatakse nii möödunud kui eelseisva nädala asju.

Mis nõu nad noortele annavad? „Väga tähtis on andestamine. Seda olen ka lapselastele öelnud, andesta, ära kanna endaga viha kaasas. Lapselapsed kolisid meie naabrusesse ja käivad meid sageli vaatamas. Ma ei taha oma arvamust noortele peale suruda, need on igapäevased nõuanded, mida annan, näiteks kurkide tegemine minu retsepti järgi. Aga nad peavad ise nägema, kuidas elu käib. Mul on hea meel, et nad on arvestavad ja hoolivad – teistest inimestest hoolimine on see, mis südame soojaks teeb. Ja kui lapselapsed tulevad külla või saad neile midagi kaasa anda. Väga armas on kui tuleb lapselapselaps ja teretab taati kättpidi,“ rääkis Helle.  „Üksteisest hoolimine ja andeksandmine on kõige tähtsam.“

Reida ja Sulev Kaldmaa Rakverest, 55 aastat pulmadest:

Vanapaar kinnitab, et kõige raskematest hetkedest on elus üle saadud ikka teineteisele toetudes. „Kuidas muidu! Kahekesi on ikka kahekesi, üksinda oleks raskem,“ oli Reida Kaldmaa kindel. „Koos tuleb kõik mured ja rõõmud läbi elada, sest elus on kõike, nii kurbust kui rõõmu.“

Kõige suurem rõõm on paari hinnangul olnud oma kodu rajamine. „Tegime seda kahekesi, ei olnud meil raha, lihtsalt võtsime ja hakkasime väikese rahaga pihta. Mees põhiliselt tegi, mina aitasin kaasa. Ja eks laste sünnid olid rõõmsad hetked,“ arutles Reida.

Nüüd teeb vanapaar koos aiatöid ja käib jalutamas. „Sellised igapäevased asjad,“ täpsustas naine.

Valentine ja Mati Visner Tapalt, 50 aastat pulmadest:

„Kõige rohkem on rõõmustanud tütre sünd, lapselaste sünd ja nüüd on meil juba lapselapselapsed. Kõige raskemad hetked tahaks aga ära unustada,“ ütles Valentine Visner.

Praegu on paari ühine ettevõtmine suure kuuri ehitamine. „Mina hoian silma peal ja mees ehitab,“ selgitas naine.

Neile noortele, kes oma abielu alles alustavad, on poole sajandi pikkuse staažiga paaril aga soovitus: rääkige omavahel rohkem. „Me oleme viletsad rääkijad olnud, aga rääkimine on tähtis, siis mõistab teineteist paremini, muidu ei arva ära, mis teine mõtleb,“ teadis Valentine Visner.