Vennatapulahingu vaskrist kannab nüüd langenute mälestust kirikus
21. septembril möödus 78 aastat Porkuni vennatapulahingust. Sel päeval pühitseti rahvast täis Väike-Maarja kirikus siseseinale paigaldatud vasest mälestusrist.
Katrin Uuspõld
Teises maailmasõjas pidasid Saksa armee Eesti leegion ja Nõukogude armee Eesti korpus 21. septembril 1944. aastal Porkuni lahingu Porkuni järve ja Tamsalu raudteejaama vahelisel alal. Mõlemal poolel sõdisid ka eestlased.
Langenud punaarmeelased maeti Loksa külla ja sinna pandi ka mälestuskivi. Aastakümneid hiljem hakkas kohalik muinsuskaitsja Hanno Tamm koos aatekaaslastega korrastama Saksa poolel võidelnud Eesti sõdurite haudu, mille nõukogude võim oli hävitanud. Esimesed vaskristid paigaldati langenute mälestuseks Vistla ja Sauevälja matmiskohas Porkuni lahingu 45. aastapäeval 1989. aastal. See leinatalitus oli esimene kord, kui kohtusid mõlema poole sõjaveteranid. Alates 2007. aastast on Vistlas ka memoriaal.
„Kogu sündmus 1989. aastast alates sai tuntuks Porkuni vaskristide nime all. Need ristid hävitas aga Vene armee samal aastal, järgmised ristid viisid 1992. aastal ära vasevargad. Nüüd teeb ajalugu kolmanda ringi – 25 aastat tagasi varusin juba selle vase, et leida võimalus meie keerulises ühiskonnas säilitada see sümbol – Porkuni vaskrist. Nüüd on rist valmis ja kiriku siseseinal. Loodame, et Jumala ja koguduse hoole all see jääb püsima. See on justkui kolmas spiraaliring selles loos,“ rääkis Hanno Tamm. „Porkuni lahingus langenute mälestuspäev on kujunenud üle-eestiliseks iga-aastaseks ürituseks.“
Omamoodi sümboolne on seegi, et punasest vasest risti valmistas Elmo Lood, kes elab lahingupaigaks olnud Loksa külas. Risti valmimist toetas ka Eesti Vabadusvõitlejate Liit.
Kolmapäevasele Porkuni lahingu aastapäevale olid sõitnud kohale vabadusvõitlejad üle Eesti, osalesid kodutütred, noorkotkad, Väike-Maarja kooliõpilased, päästekooli õppurid. Lisaks risti pühitsemisele Väike-Maarja kirikus jätkus päev Loksa mälestusmärgi juures pärgade asetamisega ning mälestusteenistusega Vistla memoriaali juures. Teenistused viisid läbi Viru praost Tauno Toompuu ja Kaitseliidu peakaplan Peeter Paenurm.
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi nentis, et rohkem kui 800 aastat tagasi, 21. septembril oli ajalooline Madisepäeva lahing, mis oli samuti vennatapulahing, kuna vastamisi olid eestlased ja liivlased. Ühtegi rõhutas, et oluline on mäletada ajaloos juhtunut ning mitte kaotada inimlikkust.
