Näpi kool ootab omavalitsustelt vastust
Rakvere vald esitas Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule ettepaneku hakata ühiselt pidama haridusliku erivajadusega lastele mõeldud Näpi kooli. Nüüd on maakonna kõigi omavalitsuste volikogud hiljemalt detsembri lõpuks otsustamas, kas ollakse valmis osalema koolipidamises ja milliseks kujuneb rahastusmudel.
Katrin Uuspõld
Rakvere vald võttis haridus- ja teadusministeeriumilt Vaeküla kooli pidamise üle 2019/2020 õppeaastal. Kuna kool tegutseb juba mõnda aega Näpi külas rendipinnal KEK Investi kontorihoones, kannab ta ka Näpi kooli nime.
Rakvere vallavolikogu ettepanek Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) liikmetele ehk teistele maakonna kohalikele omavalitsustele, on moodustada Näpi kooli baasil eraldi juriidiline keha, mis oleks maakonna omavalitsuste ühisasutus. Rakvere vallavolikogu tegi ettepaneku, et kooli rahastus kujuneks VIROLi liikmete vahel nõnda, et 50 protsenti oleks baasraha ja 50 protsenti õpilaskoha eest tasumine.
VIROLi tegevjuht Sven Hõbemägi selgitas, et juhatuses oli see eelnevalt arutlusel ja juhatus tegi üldkoosolekule ettepaneku, et lisaks 50/50 rahastusmudelile oleks üldkoosolekul otsustamisel lisaks ka pearahapõhine rahastusmudel.
„Üldkoosolek otsustas saata volikogudesse ettepanekud, kas omavalitsused on nõus Näpi kooli ühiselt pidama, moodustades selle baasil eraldi juriidilise keha ning et kooli rahastamine toimuks pearahapõhiselt. Lisaks VIROL-i ettepanekule lisatakse juurde ka Rakvere vallavolikogu otsus,“ lisas Hõbemägi. Vastuseid kõigilt Lääne-Viru omavalitsustelt oodatakse hiljemalt detsembri lõpuks ning selle põhjal otsustatakse edasi.
Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev märkis, et emotsioone ja vaidlusi tekitas kooli rahastamise küsimus, kuid ta on optimistlik. „Kui kõik volikogud otsustavad, et hakkame kooli pidama, siis on aega tegevuskava kokku panna ja sealt selgub, kuidas õigem ja mõistlikum on,“ ütles Vassiljev.
VIROL tellis konsultant Aivar Soelt Näpi kooli arenguprojekti ja ruumiprogrammi, mida ta viimasel üldkogul ka tutvustas. Soe ettepanek oli otsida Näpi kooli tegevusteks uus ja parem asukoht, näiteks mõne hea ligipääsuga kooli juures, kus õpilaste vähesuse põhjusel on oht III kooliastme jätkusuutlikkusele. Samuti pakkus ta välja variandi kooli opereerida mõne koostööst huvitatud erakooliga või luua VIROL-i liikmetele kuuluv sihtasutus Näpi Kool.
„Selline ruumilahendus, mida Aivar Soe pakkus, Näpi kooli ruumidesse ei mahu. Kui täna on arvestatud pinnad 70le ja tema ettepanek on tõsta laste arvu 90-100ni, siis KEKi vana kontorihoone selleks ei sobi,“ rääkis Peep Vassiljev. Ta nimetas, et vahepeal kaaluti Essu vana algkool-lastaia baasilt kompleksi väljaehitamist. „Paraku pani Haljala vald selle müüki. Meil ei ole praegu ühtegi kinnistust, kus tühjale kohale ehitada,“ tõi ta välja.
Praegu käib kõige rohkem õpilasi Näpi koolis Rakvere vallast, Vinni vallast ja Rakvere linnast, teistest Lääne-Viru omavalitsustest on proportsionaalselt vähem lapsi ja on ka õppijaid väljaspoolt maakonda.
„Me mõistame, et kooli on vaja ja soovime ühiselt pidada, kuid lõpuks otsustab lapsevanem, millisesse kooli ta oma lapse paneb. Meie ühine asi on teha ka teavitustööd, miks lihtsustatud õppekava vajadusega lapsel on hea just seal koolis õppida – teda ei saa tavaklassis õpetada, sest õppekavad on lihtsalt nii erinevad. On erinevaid nüansse, mis mängivad rolli: lapsevanemad ei taha sageli last panna õpilaskodusse, bussidega on keeruline sõita,“ rääkis Rakvere linnapea Triin Varek.
Varek tõi ka välja, et kui ühest omavalitsusest käib Näpi koolis üks-kaks last, siis on volikogule keeruline põhjendada suurtes investeeringutes osalemist. „Samas aastad on erinevad ja selliseid lapsi võib olla tulevikus omavalitsuses rohkem ning omavalitsuse kohustus on neile haridust võimaldada,“ arutles ta.
