Ukraina abistajad pole otsa lõppenud

Lääne-Virumaal kutsutakse üles esitama tunnustamiseks vabatahtlikke, kes on järjepidevalt toetanud Ukrainat või siia saabunud sõjapõgenikke. Idee eestvedaja, Rakvere Karmeli koguduse pastori Gunnar Kotieseni sõnul on eestlased oma lahkusega iseendidki üllatanud, häid tegusid ja sooje inimesi jätkub ning seda tasub esile tõsta.

Liisi Kanna

Täpsemini kutsuvad Rakvere Karmeli kogudus koostöös Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga (VIROL) ülesse esitama maakondlikuks tunnustamiseks Lääne-Viru maakonna tasandil neid isikuid ja organisatsioone, kes omaalgatuslikult ja järjekindlalt on panustanud ja panustavad meie maakonda saabunud Ukraina sõjapõgenike abistamisse või toetavad Ukrainat ning sinna jäänud inimesi.

Sündmuse initsiaator, Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen nentis, et nii nagu enamike ideedega, ei tulnud see justkui välk selgest taevast, vaid ikka piisk piisa haaval. „Muidugi panustavad põgenike abistamisse kohalikud omavalitsused, aga väga palju on jätkuvalt ka organisatsioone ja üksikisikuid, kes ilma igasuguse surveta aitavad. Oleme iseendid eestlastena ka üllatanud, kui palju headust meie keskel on – sellist lahkust kohe ei mäletagi!“ sõnas Kotiesen.

Nii küpseski mõte tõsta esile ka neid, kes märkavad ja aitavad. Ettevõtmisega kutsuti kaasa lööma omavalitsusliit. „Uurisime asja ning meie ega ka VIROL-i teada ei ole neid inimesi tunnustatud. Ühest küljest tahamegi öelda aitäh! Ja samas näidata – ei ole nii, et enam ei aidata,“ rääkis idee algataja.

Ta selgitas, et kuna koletu sõda on juba pikalt kestnud, tuleb inimestel vahepeal piir ette, kus enam panustada ei saa, mitte ainult rahaliselt, vaid ka ajaliselt. „Nii võib aeg-ajalt jääda mulje, et enam ei tehtagi midagi. Aga see ei ole nii. Kui me otsustame märgata neid, kes väsimatult panustavad abivajajatesse, siis lisaks nende inimeste väärtustamisele anname lootust tervele kogukonnale – head inimesed ei ole otsa lõppenud, vaid neid on isegi rohkem, kui me arvame!” toonitas Gunnar Kotiesen.

VIROL-i tegevdirektor Sven Hõbemägi nentis samuti, et inimesed ja organisatsioonid, kes Ukrainale ja ukrainlastele vabatahtlikult abi pakuvad ning neid erinevate vahenditega ja enda võimaluste piires aitavad, on tegelikult äärmiselt palju.

„Nad on eeskujuks ja annavad oma tegevusega mõista, et kunagi ei tea, millal meil endil võib sellist abi vaja minna, sest sõda ei toimu meist ju üldsegi mitte väga kaugel. Oluline pole see, kui suur on abi, vaid, et seda tehakse südamest ning osatakse märgata ja soovitakse head teha,“ lisas Hõbemägi.

Gunnar Kotiesen nentis, et kindlasti andsid sõjakoledused tugeva müksu, et varem ehk passiivsemad olnud inimestel tekkiks mõtted abistada ja neid mõtteid ka realiseerima hakata. „Paljudel on ka hirm, et kui täna ei toetata, siis varsti on see meie õuel. Samuti nähakse seost eestlaste teise maailmasõja aegse ja järgse põgenemisega – kui palju meid vastu võeti. Ei läinud ju ka eestlased kullakotid seljas… Mõnes mõttes tajutakse seda kui võlga, mille maksmiseks nüüd on võimalus,“ arutles Karmeli koguduse pastor.

Algatuse initsiaator märkis veel, et julgust ja jõudu aidata annab kindlasti ka positiivne tagasiside. „Muidugi on oluline toetada suuri kampaaniaid, aga väga palju tehakse ka personaalselt ning saadakse äärmiselt sooja tagasisidet,“ sõnas Kotiesen.

„Lõpuks me ei tea, palju põgenikke kokku siia jõuab. Loota, et sellega üksnes riiklike lahenduste abil hakkama saadakse, pole võimalik! Sõltub meist kogukonna ja ühiskonnana, kui hästi nad integreeruvad ja hakkama saavad. Suhtlemine on nii oluline. Kes iganes näeb võimalust toetada ukrainlasi näiteks hea sõnaga – ärge hoidke tagasi!“ kutsus Kotiesen üles igapäevaelus märkama.

Tunnustatavaid saavad esitada kõik isikud ja organisatsioonid ning esitamiseks palutakse hiljemalt 25. novembriks ära täita vastav ankeet, mille leiate siit. Tunnustusüritus toimub 9. detsembril kell 13 Rakvere Karmeli koguduses.