„Nostalgiliste toitude“ kokaraamatust leiab lapsepõlve lemmiktoite

„Mul on hea meel, et minu pere noored oskavad paljusid vanu häid toite ka ise valmistada, singirullidest kartulisalatini, ja teevad seda täiesti vabatahtlikult,“ naerab paljude kokaraamatute autor ja Eesti Naise köögiajakirjanik Lia Virkus.

Kaire Kenk

Äsja ilmus temalt retseptiraamat „Nostalgilised toidud“. Iga retsepti juurde on Lia kirjutanud ka lühikese tutvustuse, kuidas ja milliste sündmuste tarbeks üht või teist pidurooga vaaritati.

„Idee selliste nostalgiliste koduste toitude kokaraamat koostada oli mu peas tiksunud juba viis aastat. Ma ei ole oma nõukaaegseid kokaraamatuid ära visanud, vaid alles hoidnud. Hindan neid väga! Suureks inspiratsiooniallikaks oli mulle meie kokandusguru Maire Suitsu raamat „Eks elati ju ennegi. Sotsialismiaja söögimälestusi“. Palju häid retsepte on ka Ida Savi 1979. aasta raamatus „Saiad, pirukad, koogid“ ning 1984. aastal ilmunud toonaste parimate toidumeistrite koostatud „Kokaraamatus“. Neid vanu raamatuid tuleks kodudes hardalt alles hoida,“ muigab Lia. Ilusaid mummulisi Norma kuivainete topse on tal ka kogunenud, nüüdseks terve köögiriiulitäis.

„Minu jaoks on 1970.–1980. aastad soojade mälestuste aeg. Mul oli ilus lapsepõlv ja loomulikult on ka meenutused sama helged. Tolle aja toidud – kasukas, sült, täidetud munad, singirullid, pasteet, pikkpoiss, ühepajatoit – need on road, mida inimesed tänini armastavad. Ka magustoidud pole vähem ahvatlevad: lumepallisupp, virsikutarretis, saiavorm, pontšikud, Napoleoni tort, kräsupea ja veel palju head. Raamatut koostades oligi nii tore paljude oma lapsepõlve toitudega taas tutvust teha. Näiteks virsiku- ja keefiritarretisi polnud ma valmistanud oma 15 aastat,“ meenutab Lia. „Kõik mu peres sõid ja kiitsid ja kui lihtne seda magustoitu oli teha! Üldse rõhusin sellele, et raamatusse jõudnud toite oleks võimalikult lihtne kokata. Süldi keetmine on vast kõige ajakulukam,“ arvab ta.

Aga raamat tuletab meelde ka teisi nostalgiatoitude retsepte, näiteks einevõileiva ja tikusuupistete tegemist ning liha marineerimist. Vaid hommikusööke selles raamatus pole. „Kõik lihtsalt raamatusse kahjuks ei mahtunud,“ tõdeb autor.

Paljusid raamatusse jõudnud retsepte katsetas Lia esmalt oma pere peal. „Mul on hea meel, et minu noored vanu häid toite ka ise teha tahavad – nii seda õiget kodust kartulisalatit kui ka singirulle, vahel ka küpsetada kotlette ja teha pikkpoissi. Ning ütlevad üllatunult, et omatehtud toidud on need kõige maitsvamad. Ja kui lihtne teha, imestavad. Vaid üht nõukaaegset hõrgutist – loomakeelt tarrendis – ei oska,“ räägib ta.

„Raamatu tegemine oli nagu teekond lapsepõlvemaale. Kõik toidud-küpsetised maitsesid nii tuttavalt ja nii hästi. Ja viskasin peast kõik need põhimõtted, et toidud peavad olema võimalikult tervislikud ja kalorivaesed. Kasutasin mõnuga nisujahu, suhkrut, võid. Usun, et vahetevahel võib südamerahuga süüa oma lapsepõlve lemmiktoite ja mitte muretseda kalorite pärast,“ on Lia kindel.

Kokku on raamatus ligi 100 armsa koduse hõrgutise retsepti. Enamik raamatusse jõudnud roogi pärineb Lia enda kodustelt pidulaudadelt. „Oli päris suur töö ühtäkki kõik grammipealt välja mõõta, et kuidas ma neid toite ikkagi teen,“ naerab autor.

Toidud on üles pildistanud fotograaf Jaan Heinmaa. Nõud, millel toidud serveeritud, on samuti nostalgilised ning nende kokku otsimisega erinevatest taaskasutuspoodidest ja Facebooki nõudegruppidest nägi Lia üksjagu vaeva. Laenas pildistamise jaoks ka sõpradelt-tuttavatelt. „Pildistamine oli tavapärasest rohkem aeganõudev, katsetasime erinevaid stiile. Kas võtta toidud üles kristalli ja Tarbeklaasiga? Või pildistada lihtsaid argiroogi emailnõudelt vakstu peal?“ kirjeldab Lia ning ütleb, et sai tänu raamatu koostamisele nõukaaegsete nõude kohta palju targemaks.

„Tegelikult jäävad need lihtsad kodused maitsed meiega alatiseks ja olgu see kokaraamat teile omamoodi meeldetuletuseks, et vanad head road taas meie kodudes aukohale seada. Iga pere teeb neid vanu häid roogi pisut erinevalt, näiteks kartulisalatit. Mõni perenaine lisab värskeid õunu, teises peres jällegi ei sööda konservherneid,“ räägib ta.

„Ka näiteks Kirju koera, enamiku lastega perede lemmikmaiuse tarbeks on igas kodus oma retsept. Meie perele on alati meeldinud lihtsam, vaid marmelaadi ja küpsistega tehtud variant, millele on lisatud pisut kohvi ja brändit. Nüüd, mil lapsed suured, teen seda vahel iseendalegi maiustamiseks,“ ütleb ta.

Lia käis oma raamatut ka ETV saates „Ringvaade“ tutvustamas ning saatejuht Marko Reikop ei jõudnud ära imestada, kui kiiresti Lia saates valmistatud pasteet valmis sai ning kui hästi maitses. Naise sõnul annab kodusele kanamaksapasteedile selle õige maitse just tilgake sellesse lisatud brändit. Aga sobib ka tilgake Vana Tallinna või Põltsamaa Kuldset.

„Väike magus noot teeb pasteedile vaid head,“ ütleb kokk. Veisemaksa saab tema sõnul turult, kanamaksa aga müüakse nii värskelt kui külmutatult igas suuremas toidupoes.

Lia kanamaksa pasteedi retsepti leiab saate „Ringvaade“ Facebooki lehelt, kuid kõige kindlam on raamat osta endale või sugulastele-sõpradele jõulukingituseks. „Lia on iga toidu kohta raamatusse kirjutanud lahedad tutvustused,“ tunnustab Lia kolleeg Liis Auväärt. „Ning kui see kokaraamat koju soetatud, võib loota, et ka noorem generatsioon vanu häid toite valmistama õpib.“

Kui mitu kokaraamatut on Lialt tänaseks ilmunud? Paraku on hobikokal arvepidamine sassi läinud. „Täpset arvu enam ei mäletagi. Minu jaoks on kõige olulisem hoopis see, et minu raamatud kodudes kasutamist leiaksid, et need kodukokkadele vajalikud oleksid,“ ütleb ta.

RETSEPT

Kirju koer

50 g võid

3 pk (u 180 g) neljakandilisi küpsiseid

300 g haput marmelaadi

3 kuhjaga sl mõru kakaopulbrit

2 dl suhkruga kondenspiima

1 dl külma kanget kohvi

3 sl brändit

Sulata või ja lase jahtuda. Tükelda küpsised näppude vahel suurde kaussi. Tükelda samasse ka marmelaad. Lisa kakaopulber ja sega kergelt läbi. Sega kokku vedelikud: kondenspiim, kohv, brändi. Kalla segu küpsise-marmelaadi massi hulka ja sega korralikult läbi. Vormi massist kolmele küpsetuspaberi tükile pikad vorstid ning keera need paberisse nagu kommid. Vormi kätega läbi paberi tihedateks rullideks. Tõsta 4–12 tunniks külma. Lõika enne lauale andmist viiludeks.