Kodanikujulguse aumärgid pälvisid sel aastal viis inimest
Justiitsminister andis esmaspäeval üle kodanikujulguse aumärgid vapratele Eesti inimestele, kes on peatanud kurjategijaid ja aidanud kuritegude ohvreid, suurendades nii ühiskonna turvatunnet. 2022. aastal said aumärgid Jelena Šimanskaja, Kaidi, Liisi Haljaku, Marco Kuusk ja Tea Närap.
„Läbi aastate kodanikujulguse aumärgi saanutel on igaühel oma lugu ja nägu. Neid ühendab aga see, et kõik nad on näidanud üles suurt julgust ja vastutustunnet. Märgates, et vajatakse abi, pole nad pilku kõrvale pööranud, vaid on vapralt sekkunud ja appi läinud. Kui kõik inimesed käituksid nii, oleksid paljud probleemid meie ühiskonnas ehk olemata,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg. Tema sõnul on hoolimine ja meie ümber toimuva eest vastutuse võtmine just see, mis muudab Eesti turvaliseks paigaks, kus me kõik rõõmuga elada tahame.
Justiitsministril on väga hea meel, et meie hulgas leidub selliseid imetlusväärseid kodanikke, kes oma julgete tegudega muudavad Eestit paremaks meie kõigi jaoks. „Sel aastal tõstame aumärgiga esile kodanikke, kes on aidanud ohtu sattunud lapsi, samuti perevägivalla ohvreid või on astunud vastu vargusele ja kelmusele. Statistiliselt on just kelmuste arv kahjuks tõusutrendis ja suurenes mullu lausa 55 protsenti. Seetõttu on mul väga hea meel, et tänavu esitati esimest korda kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks ka kelmusse sekkuja Jelena ning saime teda selle vapra teo eest tunnustada ja eeskujuks seada,“ ütles Danilson-Järg.
Kokku esitati aumärgile 14 kandidaati. Kodanikujulguse aumärkide saajad valis nominentide seast välja ennetusnõukogu.
Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. 18 aasta jooksul on koos selleaastaste laureaatidega aumärgi saanud 213 julget inimest. Kõigi aumärgi saajate lugudega saab lähemalt tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel, kust leiab ka varasematel aastatel aumärgi saanute lood.
Kuulutaja
