Virumaa Muuseumid sai arenguhüppeks kopsaka toetuse
Äsja selgusid muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi toetuse saajad. SA Virumaa Muuseumid oli taotlusvoorus väga edukas, pälvides suurima rahastuse mööbliajaloo keskuse arendamiseks Rehbinderi majas, samuti toetuse andmaks hoogu ja värskust Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumile.
Liisi Kanna
Tegu on toetusega, mille eesmärk on pakkuda muuseumidele võimalust teha kiireid arenguhüppeid avalikkusele suunatud tegevustes ja teenustes, mis oleksid pärast käivitamist majanduslikult isetasuvad.
„Võrreldes varasemate aastatega on toetuse saajate hulgas rohkem püsinäituse projekte ja muuseumisõpru ootavad ees mitmed üllatuslikud projektid, kus muuseumiga on võimalik kohtuda esmapilgul ebaharilikes olukordades. On hea meel tõdeda, et meie muuseumitöötajatel jagub nii lennukat fantaasiat kui ka ettevõtlikust muuseumimaastiku värskete tuultega kaasa sammumiseks,“ ütles muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna peaspetsialist Marju Niinemaa.
Mööbliajaloo näitus – keskmes tool
Novembris avatav Eesti mööbliajaloo püsinäitus Rehbinderi majas Rakveres pälvis suurima toetussumma – 144 400 eurot.
„Nii kiirendist saadud toetuse kui ka omaosaluse ja Kultuurkapitali projektirahastuse toel teostame püsinäituse Eesti mööbliajaloost. Ekspositsioon annab ülevaate mööbliesemete vahendusel ka siinsest argielust, liikudes ajateljel vanimatest esemetest hiliskeskajast ja 16.–17. sajandist 20. sajandi algusesse Lutheri vabriku toodanguni,“ märkis Virumaa Muuseumide teadusdirektori kohusetäitja Inge Laurik-Teder, kes on ka mõlema toetust saanud projekti töögrupi juhiks.
„Iga ruumi keskmes on tool – see võimaldab ühe eseme muutumise kaudu tutvuda mööblistiilide ajalooga. Näitusel on plaanis eksponeerida kõige väärtuslikumaid esemeid Virumaa Muuseumide mööblikogust, kuid näha saab museaale vähemalt 15 erineva muuseumi või kollektsionääri kogudest, sh ka tänavu veebruaris Lüneburgi Ida-Preisi muuseumist toodud mõisamööblit,“ jätkas Laurik-Teder püsinäituse tutvustamist.
Perekülastuse ja ka korduvkülastuse edendamiseks töötatakse koos partnerite ja konsultantidega välja tegelusraja peredele ehk „Neff-Neffi seiklused mööbliajaloos“. Mööblinäituse üheks kõige olulisemaks osaks saabki olema õpikeskkond, mille südameks on tegelusruum ehk Neff-Neffi töökoda.
„Tähtis on, et näitusele leiaksid tee nii lastega pered kui ka õpihimulised noored ja vanad. Muuseum on koht, kus segunevad teadmised, loomingulisus, huvi pärandi vastu ja lihtsalt mängulust, mille kaudu õpime tundma oma juuri,“ toonitas töögrupi juht.
Näituse kujunduslahendi autorid on Janno Roos ja Andres Labi sisearhitektuuribüroost Ruumilabor OÜ. Peakuraator on sihtasutuse Virumaa Muuseumid juht Viljar Vissel.
Audiolavastus paneb asjad „rääkima“
Lisaks sai Virumaa Muuseumid 36 000 eurot Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi arenguhüppeks. Projekti tulemusel elavdatakse 40. sünnipäeva valguses linnakodaniku muuseumi võrdlemisi staatilist püsinäitust audiolavastusega ning luuakse Musta Kassi pööningule ajutine näitus kreisilinna Rakvere elanikest.
„Meie koostööpartnerid on sisearhitektid Krista Lepland ja Malle Jürgenson, audiolavastuse tekstide autor on helilooja ja muusik Vootele Ruusmaa, tehnilise poole aitab teostada Mairo Rääsk. Näituse kuraator on Virumaa Muuseumide peavarahoidja Pilvi Põldma,“ tõi Laurik-Teder esile.
Ta nentis, et praegu jääb paljudele külastajatele, kes ei telli giidituuri, hoone ja selle elanike ning eksponeeritud esemete lugu osaliselt kättesaamatuks. Audiolavastusega pannakse asjad n-ö rääkima. „Näiteks saab külastaja kuulda endise majaomaniku kondiiter Sidroni kokandussoovitust, peretütarde muljeid möödunud koolipäevast, plaane järjekordse peoõhtu korraldamiseks, tisler Sandbergi töökojas valmistatud 1930. aastate mõnusast mööblist ja muudki. Lisaks elavdame ekspositsiooni ka heliklippidega, mis aitavad luua meeleolu ja tõmbavad ka erinevatele museaalidele tähelepanu,“ selgitas Inge Laurik-Teder.
Ta avaldas lootust, et audiolavastus ja ajutine näitus aitavad panna vana maja elama, andes põhjuse tulla muuseumisse vaatama uusi näituseid, kuulama näituse temaatikaga seotud loenguid ning nautima ajaloolist interjööri nüüdisaegse audiolavastuse võtmes. „Loodame, et see toob majja rohkem korduvkülastusi ja ärgitab huvi tundma linna ajaloo vastu,“ nentis Laurik-Teder.
Linnakodaniku muuseumi projekt teostub kahes etapis: näituse avatakse juba juunis, kuid audiolavastus enne sügishooaega.
Põnevust Eesti eri paigus
Oma püsinäitust arendab ka Eesti Vabaõhumuuseum, mille käigus lisatakse lastele suunatud kiht „Karjalapse rada“. Ekspositsiooni läbiv seikluslik rada viib pered muuseumi taludesse, metsa ja mere äärde. Hariv ja meelelahutuslik rada põhineb 19. sajandi argielul, kuid ka eesti folklooril ja mütoloogial, andes aimu talulapse rõõmudest, muredest ja fantaasiamaailmast.
Peagi tasub uudistama minna veel ka Kondase keskusesse, Eesti Ringhäälingumuuseumisse, Põltsamaa veinikeldrisse, Tartu Linnamuuseumi KGB kongidesse, Tartu Mänguasjamuuseumi mängutuppa ning Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseumisse, sest nendeski toimuvad suuremad või väiksemad uuendused. Taotlusvoorust toetatakse ka Niguliste muuseumi ja Tallinna Linnamuuseumi püsinäituse ligipääsetavuse parandamist. Lisaks said toetuse veel mitmed ajutised näitused.
Muuseumide kiirendi toetuse najal rändavad varsti nii mõnedki muuseumid ka oma tavapärastest ruumidest välja. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum teeb näituse Tallinna Lennujaamas, Eesti Tervisemuuseum loob mobiilsed mininäitused ning Eesti Sõjamuuseum rändab Eesti erinevatesse nurkadesse.
„Tuleb põnev näituste aasta ja tasub silmad lahti hoida ning vaadata, mida pakuvad avastamiseks tuttavamad ja lähedasemad muuseumid ning kas mõni muuseum tuleb ka kaugemalt külla,“ sõnas Marju Niinemaa muinsuskaitseametist kokkuvõtvalt.
Taotlusvooru laekus 46 taotlust kogusummas 1 363 990 eurot. Toetust sai 25 projekti ja toetuste summa oli kokku 907 920 eurot.
