Viriseda saab alati, aga lõpuks jäämegi üksinda
Viru autoralli ärajäämine järgmisel aastal on halb uudis. Mitte ainult rallisõpradele, vaid maakonna majandusele tervikuna.
Räägitagu mis tahes – a la kulutavad vaid bensiini, panevad enda ja pealtvaatajate elu ohtu, lõhuvad rajaäärsete elanike iluaedu ja põllupeenraid –, autoralli ei ole ainult spordisündmus. Igasugune suurvõistlus, ja Viru autoralli seda kahtlemata on, elavdab piirkonna majanduselu. Kohe väga tugevasti.
Mõned üldised arvutused. Viru rallil on viimastel aastatel osalenud stabiilselt 60-70 võistluspaari. Kõik osavõtjad viibivad Lääne-Virumaal vähemalt neli päeva, mis tähendab kolme ööbimiskorda. Igal ekipaazhil on kaasas saatetiim – mehaanikud, esindajad jne -, mis koosneb vähemalt neljast inimesest. Ka nemad ööbivad ning söövad Lääne-Virumaal pea nädal aega.
Nad ostavad bensiini ja tarbivad muid teenuseid. Kui palju raha nad selle ajal Lääne-Virumaal kulutavad, seda on väga raske öelda, vastavaid uuringuid ju tehtud pole, aga usun, et ma ei eksi suurusjärguga, kui pakun 1000 eurot inimese kohta. See teeb siis vähemalt 65x5x1000=325 000 eurot.
Iga võistlusega käib kaasas rallifännide seltskond. Nende hulk sõltub võistlusest ja osalejate kuulsusest, aga taas väga üldine pakkumine: Viru rallit vaatas läinud suvel vähemalt 1000 mitte-läänevirulast. Suurem osa sellest seltskonnast ei jäänud küll ööbima, aga raha kulutasid nad ikka. Pakkugem tagasihoidlikult 50 eurot inimese kohta.
Seega kulutati väga tagasihoidlike arvutuste kohaselt Viru ralli ajal Lääne-Virumaal ligi 400 000 eurot. See raha jääb nüüd maakonda tulemata.
Paradoksaalne, kuid tõsi: antud võistluse korraldamise pealt lõikasid kasu kõik peale korraldaja. Korraldaja, konkreetsel juhul MTÜ Kehala, maksab aga omast taskust peale. Sest võistlejate osavõtutasu ja piletitulu, mida ma oma eelnevas arvutuses kulutatud raha hulka ei arvestanud, ei kata korralduskulusid.
Oleks loomulik, kui sellise ürituse korraldamiseks pannaks seljad kokku ja korralduskulusid aitaksid katta ka majutajad, toitlustajad ja muude valdkondade esindajad. Paraku see Viru ralliga nii ei olnud, kogu kulu maksis MTÜ Kehala suurtoetaja Oleg Gross praktiliselt omast taskust kinni. Või olgem siiski täpsed: mõned väiksemad toetajad-sponsorid võistlusel siiski olid ja siinkohal veelkordsed tänusõnad neilegi.
On üsna mõistetav, et kui kogu korraldamise ja rahastamise „tänuks“ pead hiljem veel maid ja puid jagama (vaata tänasest Kuulutajast artiklit samal teemal), siis saabki mõõt täis. Tõepoolest: miks peab korraldama ja veel süüdlaseks ka jääma?
Igatahes on Lääne-Virumaa ühest suurüritusest nüüd ilma ja hulgast rahast veel pealekauba. Mõni inimene on muidugi õnnelik: ei põristagi 60-70 autot tema akna alt mööda. Mõni teine nii õnnelik pole – olen näiteks oma kõrvaga kuulnud lauset „Kahju, et tänavune ralli meie küla teedele ei jõudnud, aasta varem sai pärast seda vähemalt tee korda, sest korraldaja käis hööveldamas.“
Muidugi on hea, kui elad metsas ja ainsaks häirivaks hääleks on linnulaul. Kuid lõpuks avastad, et oled oma metsa täiesti üksi jäänud, sest kõik tooted-teenused on lähiümbrusest ära kolinud, kuna pole enam tarbijat ega kedagi. Ainult vaikus.
Aivar Ojaperv
Uudis asub siin: http://www.kuulutaja.ee/jargmisel-aastal-viru-ralli-ei-toimu/
