Põllumehed: pikalt kestnud põud võtab vilja
„Pikk põud on teinud põldudel kasvavale teraviljale liiga ja on oht, et saagist jääb saamata lausa 30–50 protsenti. Sama kehvad on lood siloga, esimesest niitest ei pruugi pikalt jätkuda ja loomapidajad otsivad lisasööda võimalusi. Need, kellel põllumaid on rohkem, saavad kaaluda rukki lisakülvi, et kasvavat haljasmassi loomadele anda,“ kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljakomisjoni esimees Mihkel Hang tekkinud olukorda.
Juuli Nemvalts
Mihkel Hang, kes on ka Linas Agro OÜ tegevjuht, ütles, et kui rääkida suviviljadest, siis tänaseks erilist saagiootust ei ole. „Loomakasvatajate olukord on üsna murelik ja kui vaadata piimakarjapidajaid, siis suuremates farmides on nad sunnitud osa oma kasvavast suviviljast siloks tegema, et tagada mingigi söödabaas loomadele. Esimese niite silo saak on piirkonniti erinev, aga olen kuulnud, et on saadud ainult 30–50 protsenti sellest kogusest, mida tavaliselt saadakse,“ rääkis Hang põuakahjudest.
„Taliviljast rääkides on suurim mure, et olematu niiskuse juures kukub saagi potentsiaal päev-päevaga, mis omakorda tekitab kahtluse, et taliviljasaak ei pruugi ära katta neid kulusid, mis on põldudele tehtud,“ osutas Hang murekohtadele. „Tootmisüksuste kulude-tulude taustsüsteem on küllaltki erinev. Täna on seis selline, et väga paljud on ostnud kõrge hinnaga väetise, mis omakorda viib hektarikulu kallimaks. Praegu ongi küsimus selles, kas tasuvuspunkt jääb nullilähedale, aga ma julgen pakkuda, et juba täna leidub neid, kes nulli ei tule. Seda saaki ei tule nii palju,“ lisas ta.
Maakonniti erinev
Eesti väiksust arvestades on siiski mitmeid piirkondi, kus olukord põldudel erineb teistest tugevalt. Hang tõi välja, et Ida-Virumaa ja Loode-Eesti nurk on need, mis suure kuiva tõttu eriti silma paistavad. „Seevastu Jõgevamaa ja Tartumaa kandis on olukord põldudel veidikene parem. Samas ei tohi ära unustada, et Valga- ja Võrumaal said taliviljad talvel külmaga pihta, kui lumeta põllule tuli tugev külm. Eelkõige oli talirapsil nulliring,“ rääkis ta. Kartuli hetkeseis on parem, sest paljudes kohtades ei olnud kartul veel tärganud kui juunikuu külmad põlde kimbutasid. Seevastu said külmakahjustusi osad marjakasvatajad.
Hang nentis, et põllumehed ootavad pikisilmi vihma, aga paarikümne millimeetrine vihm ei pruugi enam tagada põllumeeste poolt loodetud saaki. „Põuakahjustuse levik on üle Baltikumi kuni poole Poolani. See-eest Saksamaa ja Prantsusmaa põldudel on teraviljaseis hea. Sama rahuldav on olukord Inglismaal ja Iirimaal. Tundub, et kõige nukram seis on siiski Baltikumis,“ osutas ta.
Krediidivõimekuse langus
Väiksem saagiootus võib halba olukorda seada need põllumehed, kes fikseerisid vilja kevadel tarvikute vastu. Samas ütles Hang: „Mulle endale tundub, et põllumehed on olnud suhteliselt tagasihoidlikud 2023. aasta viljakoguse fikseeringute tegemisel. Kuigi jah, neil kes tegid kevadel kokkulepped, võib olukord murettekitavaks minna.“
Ta lisas, et kõige suurem mure on siiski karjakasvatajatel, eriti piimakarjakasvatajatel. „Suurematel ettevõtetel on rohkem võimeksust ja need plaanivad isegi hiliseid rukkikülve teha, et midagi sügisel siloks koristada. Väiksematel tootjatel võib söödaga tekkida palju suurem murekoht. Eriti kui räägime piimakarjast, ka lamba- ja lihaveisekasvatajad võivad sattuda üsna kriitilisse olukorda,“ prognoosis Hang.
Hangi sõnul on põua tõttu kitsikusse sattuvatel põllumeestel ootused seotud rohkem Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES). „Nad soovivad oma vajalike sügiseste ja kevadiste tarvikute soetamiseks paremaid rahastamise võimalusi, kui pankadel on praegu pakkuda. Ma pean siin silmas intressimäärade suurt tõusu. Esimese asjana, mis praegu meelde tuleb on see, et põllumeestel võib olla vajadus lisakäenduse või lisatagatise järele, mida MESi kaudu saaks ehk pakkuda,“ arutles ta.
Hangi sõnul valitseb sektoris saagikoguste prognoosimisel suur määramatus ja ka viljahindade tõusust on veel vara rääkida. Ka mujal riikides ollakse prognooside tegemisel ettevaatlikud. „Kui rääkida hindadest, siis kahjuks me siin Baltikumis kuidagi neid ei määra. Seega, kui ennist kimbutas meid tavatult pikalt püsiv öökülm, siis pikk kuivus teeb veelgi suuremat kahju kogu põllumajandussektorile ja sunnib peale valikud, mida ei pruugita tahta,“ lausus ta.
