Kuues maailmakoristuspäev pühendub märkamisele ja tegutsemisele

16. septembril toimub järjekorras kuues maailmakoristuspäev, mis toob kokku 190 riiki üle ilma, sealhulgas Eesti. Meilt alguse saanud koristuspäev kutsub märkama väikeprügi kõikjal looduses, tulema koos sõprade ja lähedastega välja koristama ning muutma oma tarbimisharjumusi.

„Me elame kiirelt muutuvas maailmas, kus keskkonnakriis tõstab pead ja vaatab vastu igal sammul. Positiivsete muudatuste tekkeks on vajalik ennekõike koostöö – rahvusvaheline ja piirideülene. Maailmakoristus loob tugeva sotsiaalse innovatsiooni, suurendab sektoritevahelist koostööd ja püüab leida lahendusi kohalikul tasandil koos võrgustiku 164 riigi tiimidega,“ tõdes Eesti keskkonnaorganisatsiooni Let’s Do It World president Heidi Solba.

„Iga inimese panus looduse hoidmisel ja puhtaks tegemisel on määrava tähtsusega. Möödunud aastal osales Eesti koristusel 50 000 inimest ning arvestades aktsioonis osalejate hulka, on loodusest eemaldatud prahi kogus muljetavaldav,“ märkis Eesti Maailmakoristuse eestvedaja ning MTÜ Puhta Ilma koja tegevjuht Elike Saviorg.

Koristuspäeva eestvedaja sõnul on koristamisest olulisemgi veel probleemi teadvustamine ning käitumisharjumuste muutmine: „Lõpplahendus ei seisne selles, et kõik tekkiv prügi kastidesse jõuaks või et me jäätmeid liigiti kogume ja ringlusse võtame. Jah, see kõik on vajalik, suisa elementaarne, ent võtmeküsimus seisneb hoopis meie endi käitumisharjumuste muutmises!“ sõnas ta.

„Kohvitopsidest ja ühekordsetest nõudest on palju räägitud, aga iga eestimaalane peaks võtma korra aja ja mõtlema põhjalikult oma valikutele poes. Näiteks, kas ma võtan köögiviljaletist tomatid, mis on kahekordses plastpakendis aga väga mugavalt kaasa haaratavad või ma võtan tomatid lahtiselt ning ei kasuta nende koju transportimiseks mitte ühtki lisapakendit. Sama kehtib iga tootegrupi puhul, mida poest on võimalik osta. Kas ma ostan poest tavalise küünla ja panen selle lähedase haual laternasse põlema nii, et sellest ei jää pärast põlemist midagi järele või ma ostan kümme ühekordset plasttopsis kalmuküünalt, millest jääb loetud tundide pärast hauale järele prügi?“ ärgitas Saviorg tegema väikest tarbimisanalüüsi.

Tänavu on Eesti Maailmakoristuspäev võtnud eriliselt fookusesse Läänemere keskkonnaprobleemi ja ühekordse plastprügi kalmistutel. Sel suvel toimus koostöös Põhja-Tallinna valitsuse ning Tallinna strateegiakeskusega seitse rannakoristust Kopli poolsaare rannikutel, et juhtida veelgi enam tähelepanu Läänemere reostusele ning meie kalli kodumere kehvale tervislikule seisundile. Samuti on maailmakoristuspäev osa Tallinna rohepealinna Läänemere päästmise kampaaniast „Save Our Sea“.

Eestimaa kalmistutel käies aga avaneb trööstitu vaatepilt, kus kalmistu, hauaplatsid ning ka kalmistu aia tagune on kaetud plastjäätmetega. „Eesti kalmistukultuuri on viimase 30 aastaga vallutanud kõikvõimalikud plasttooted – nii kunstlilled, plastkaunistused kui ühekordsed plastist kalmuküünlad. Ja on inimesi või päevi, kus lähedaste haudadele viiakse kümneid ja sadu plastküünlaid. Paraku ei mõelda aga selle peale, et ühekordne plastist kalmuküünal muutub kalli inimese haual loetud tundidega prügiks,“ tõdes Maailmakoristuspäev Eesti keskkonnaprogrammi juht Kerli Laur kurvastusega.

Eesti kultuuriruumis on kombeks, et tühjaks põlenud küünlatopsid koristab ära järgmine hauaplatsi külastaja. Teinekord läheb aga aeg kahe külastuse vahe küllaltki pikaks ning nii võivad plastküünla topsid jääda prügina hauale vedelema kuudeks. Ühekordsete plastist kalmuküünalde prügi lennutab laiali tuul või korjavad ära linnud, kes soovivad süüa küünlatopsidesse järele jäänud vaha. Ent kõik, mis hauaplatsilt kaugemale loodusesse jõuab, jääb sinna sageli vedelema.

Maailmakoristusele registreerimine on avatud koristuspäeva kodulehel maailmakoristus.ee.

Kuulutaja