Nägemispuudega mees panustab kätele
Nägemispuudega massööri tundlike käte vahel lõtvuvad pinges turi ja kael ning sügismasendus on kui peoga pühitud.
Ülle Kask
Hilissügisene aeg, niiskus ja rõskus mõjub paljudele rusuvalt. On tunne nagu kannaks turjal seljakotti. Kael ja õlad on pinges ning energiat napib. Et mitte minna kergema vastupanu teed ja haarata tabletikarbi järele, tasuks hoopis käia massaazhis.
Kõigist ei saa massööri
Oleg Batin on nägemispuudega massöör, kes töötab Rakvere polikliiniku kolmandal korrusel taastusravi osakonnas. Kuuldused Olegi tugevatest ja tundlikest kätest innustasid asja uurima. Oleg on hea suhtleja, räägib hästi eesti keelt, kuid aktsendiga, kuna on vene rahvusest. Sündinud ja koolis käinud on ta Rakveres.
Mehel on vanust 33 aastat ja nagu ta naljatades ütles: “Nüüd on minul juudi juubel käes.”
13 aastat tagasi, 20aastaselt, tekkisid tal tõsised probleemid nägemisega. Hakkaja noore mehena ei visanud ta püssi põõsasse, vaid läks hoopis massaazhi õppima. Tollal korraldas Pimemassööride Ühing vene keelt kõnelevatele inimestele Tallinnas massaazhikursused.
Oleg Batin ütles, et kõigist head massööri ei saa, olgu ta nägemispuudega või mitte. Näiteks sõber, kellega ta koolitusel tutvus, on tänaseks täielikult pime ja vajab kõrvalabi, massööri temast kahjuks aga ei saanud. Oleg ise näeb uduselt, aga saab kenasti hakkama.
Oleg mainis, et massööri kutset ei tasuks kergekäeliselt valida, sest töö on raske. Tema meelest käivad praegu paljud kaks-kolm päeva lühikursustel ja arvavad, et ongi tegijad. Hea massöör peab jaksama mudida-sõtkuda ja pigistada – need massaazhivõtteid eeldavad tugevaid ja treenitud käsi.
Ravi asemel pahatihti äri
Muidugi võib ilusas interjööris hea muusika ja lõhna sees panna kliendile kivid seljale ja öelda, et need on toodud Egiptuse püramiidide juurest. Soojad kivid lõõgastavad küll, aga et nad kohe tšakrad õigetpidi liikuma panevad ja terveks teevad, selles kahtleb Oleg sügavalt. “Aga kui inimene usub imetervenemisesse, sest usklik ju ka usub pimesi, siis ta ehk paranebki,“ leidis ta. „Kuid see hulk raha, mis sellise “teraapia” eest tuleb maksta, enamasti ei ravi. Meeldiv enesetunne tekib vaid korraks, hädad tulevad aga tagasi.”
Tema sõnul polevat vahet, kust kivi pärit – võib võtta ka põletatud tellise, see pliidi peal kuumaks ajada ja seljale panna. Ega ilmaasjata polnud vene talutares ahjud, kus peal sai pikutada ja haigeid konte soojendada.
Inimeste lollitamiseks ja neilt suure raha väljapetmiseks tehakse igasugust palagani. Ravimise asemel toimub sõubisness.
Ka kiropraktikast ehk kondiväänamisest on Olegi meelest tehtud suur äri. “Hea küll, kui inimene käib Tallinnas kiropraktiku juures üks kord, pole hullu. Aga kui teda keelitatakse käima seal 10 korda ja selle eest tuleb maksta hirmkallist hinda? Kusjuures asjatundmatu ravi võib põhjustada mikrotraumasid ja kui ikka kael kahekorra väänatakse, ei aita enam ükski arst,” kõneles Oleg. “Enne tasub ikka mõelda, kellele oma raha viid ja mille eest maksad.”
Olegi meelest arvavad inimesed millegipärast, et massaazh on väga kallis protseduur. Seepärast oodatakse perearstilt taastusravi tuusikut kasvõi pool aastat.
Massaazh sobib kõigile
Oleg Batini juurde saab tulla ka inimene tänavalt. Hinnakiri on seina peal ja 20 minutit turja-seljamassaazhi peaks küll oma tervise nimel igaühele taskukohane olema. See aitab ennetada seljaprobleeme ja kui veel võimelda ning liikuda-kõndida, vahel ujumaski käia, jääksid inimestel paljud hädad olemata.
Kõige vanem patsient on Olegil olnud 91aastane. Kord tuli massaazhi 86aaastane vanahärra, kelle ainus kaebus oli natukene valutavad põlved ja pisut kange selg, kuid paraku pole igaühele antud nõnda vanaks ja tervena elada.
Küsimuse peale, kas ta on mõelnud ka oma salongi rajamisest, vastas Oleg, et korraliku kabineti rajamine eeldab väga suuri finantse. Teenuse eest aga pole võimalik Rakvere-suguses väikelinnas suurt tasu küsida.
Oleg Batin on tegelikult salongis töötanud, samuti AQVA spaas, kus oli vahetustega töö. Aga 12tunnine tööpäev nullkorrusel ning 27kraadine soe hämar ruum polnud talle ergonoomiliselt kõige sobivam koht. Ja kui veel mõni turist tuli otse bussist massaazhi, ei käinud enne pesemaski, kuna tema reisipaketti kuulus mitu protseduuri, võib arvata, mida massöör taluma pidi.
Oleg on koos oma meedikust abikaasaga kaalunud ka Soome tööle minemist. Kuid Rakveres on ta sündinud – siin on tema pere, kaks väikest last – ja plaan jäi soiku. “Alati on parem seal, kus meid pole,“ ütles Oleg. “Ja kes siis Rakvere inimestele massaazhi teeks, kui kõik siit ära läheksid?”
Foto: Ülle Kask
______________________________
Mis on massaazh?
Massaazh on teaduslikult põhjendatud ja praktikas järeleproovitud võtete kompleks, mis seisneb käte abil keha pinna doseeritud mehaanilises ärritamises organismi funktsioonide arendamise, tugevdamise ja taastamise eesmärgil.
Massaazh on kasulik järgmistel juhtudel: lihaspinged, lihaste valulikkus, liigeste liikuvuse vähenemine, vale kehahoiak, pingepeavalu, nn pingekael, kergelt ärritunud närvisüsteem, mõõdukas stress, unehäired, aeglane vere- ja lümfiringlus, aeglustunud soolteperistaltika, naha väsinud ilme, kortsude tekkimine ja naha kuivus, immuunsüsteemi nõrkus, väsimus vaimsest tööst, enesetunde langus, masendus.
Massaazh on vastunäidustatud järgmistel juhtudel: kõrge vererõhk, äge südamepuudulikkus, põletikulised haigused (toob kaasa ägenemise – näiteks gripi), mädased põletikud ja haavad, nahahaigused (kontaktdermatiit, seened – oht massöörile), tuberkuloos jt nakkushaigused ning suguhaigused, veenipõletikud, verejooksud, kasvajad – igasugune kasvajaprotsess või kahtlus viib vähirakud laiali, ägedad traumad – luumurrud, rebendid, põrutused, narko- ja joobeseisund.
